Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirjas

15. juulil 2005 kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja Tartu Ülikooli täheteadlase F.G.W. Struve geodeetiline kaar, mis on 2820 km pikkune meridiaanilõik, ulatudes Põhja-Norrast Musta Mereni.

Struve juhtimisel aastatel 1816-1855 toimunud töödel on väga suur tähtsus maa kuju ja suuruse määramisel ning astronoomia, geodeesia ja kartograafia arengus. Kaare mõõtmine on erakordne näide eri maade teadlaste ja valitsejate koostööst teaduslikul eesmärgil.

UNESCO maailmapärandi nimekirja on kantud kaar oma säilinud 34 punktiga, millest kolm asuvad Eestis – üks Tartu tähetornis ja kaks Virumaal Simunas. Kaarel säilinud punktid on enamasti kaljusse tinaga valatud reeperid või kivitähised maapinnal. Kaare põhja- ja lõunatippu tähistavad ausambad.

Kaar läbib tänapäeval 10 riiki – Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova. Riikide ühise avalduse UNESCO-le esitas Soome kultuuriminister 2004. aasta jaanuaris.

F.G.W. Struve (1793-1864) oli Tartu Ülikooli kasvandik, kes 1813-1820 oli Tartu tähetorni observaator, 1820-1839 tähetorni direktor ning astronoomiaprofessor. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik ja pärast Tartust lahkumist Pulkovo observatooriumi direktor. Struve oli peategelane ka Liivimaa trigonomeetrilisel mõõdistamisel. Ta otsis ja uuris kaksiktähti, avaldas nende üldkataloogi ning oletas juba 1847. aastal, et tähtedevahelises ruumis valgus neeldub.

Eestil on tänu Struve kaarele nüüd kaks objekti UNESCO maailmapärandi nimekirjas – teine on Tallinna vanalinn. UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirjas on Eestist laulu- ja tantsupidude traditsioon ning Kihnu kultuuriruum.