Sakala keskus sulges uksed

20.01.2006 12:05

Tallinna Sakala keskus on alates jaanuarist suletud, kuna tehnilise ekspertiisi tulemuste kohaselt ei ole amortiseerunud hoones rahvarohkete ürituste korraldamine enam turvaline.

Kaheksakümnendatel aastatel valminud Sakala keskus on igapäevase kasutamise tarbeks tänaseks amortiseerunud. Lisaks tuleohutuse ning muude tehniliste küsimustega seotud probleemidele ei võimalda olemasolevad kandekonstruktsioonid ehitusekspertiisi hinnangul ka hoone põhjalikumat ümberehitust, teatas AS Uus Sakala.

Algselt kompartei kongresside toimumispaigaks mõeldud Sakala keskus on viimasel ajal olnud ka  vähe kasutusel - 2005. aasta jooksul toimus Sakala keskuses vaid 12 üritust, neist üksnes kuuel korral kasutati ka suurt saali.

Riigile kuuluva AS Sakala Keskus juhatuse esimees Kalle Sepp nõustus ekspertiisi tulemustega ja hoone kohati ohtlikule tehnilisele seisundile viitas ka kultuuriminister Raivo Palmaru oma eelmise aasta lõpus Tallinna abilinnapeale Kalev Kallole saadetud kirjas.

AS Uus Sakala juhatuse esimees Ilmar Kompuse  hinnangul tuleks Sakala keskuse kiireks taasavamiseks teha suuri investeeringuid praeguse hoone kaasajastamisesse. "Sakala keskuse hoonesse ei ole täna mõistlik teha sadu tuhandeid või ka mõne miljoni neelavat ajutist investeeringut," nentis Kompus ning lisas, et tosin üritust aastas ei tooks sellist rahapaigutust tagasi ka viiekümne aastaga.

Ilmar Kompuse sõnul näeb keskuse ümberehitamise projekt ette hoone rekonstrueerimise. Sakala keskusesse rajatakse kultuuri-, konverentsi- ja vaba aja keskus koos 1800-kohalise multifunktsionaalse saali, kobarkino, kunstigalerii, terviseklubi, kohvikute ja palju muuga. Samuti kolivad uude Sakala keskusesse Eesti Filmi Sihtasutus ja Tallinnfilm.

Eesti Arhitektide Liidu reedeses avalduses nõutakse hoone valmimise aegsele ajastule iseloomuliku arhitektuurse terviku säilitamist. Samuti leidis EALi eestseisus, et Sakala keskuse hoonele lõpliku lahenduse saamiseks tuleks korraldada uus arhitektuurse ideelahenduse võistlus ja kaaluda detailplaneeringu ümberlahendamist selliselt, et säiliks teatriväljaku terviklahendus. See tähendaks seda, et ehitusjoonega ei tuldaks Estonia teatrile lähemale, kui on seda Eesti Panga nurk endisel Tartu maanteel.

Kaisa Kaer