09.06.2006 20:10
Roald Johannson
Reedel lõppenud "Demokraatia infoühiskonnas" konverentsil jõuti aursaamale, et ligipääs internetile peab tulevikus saama inimeste põhiseadusest tulenevaks õiguseks.
Internetti kasutab 58 protsenti Eesti elanikest, vahendas Aktuaalne kaamera. Infoühiskonna osatähtsus on aasta aastalt olulisemaks muutunud ning inimesed, kellel ligipääs internetile puudub, on mahajääjad. Kuna Eestis hetkel internetiõigus seadusega defineeritud pole, siis lähitulevikus peaks õigust internetile käsitlema kui inimese põhiõigust.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles: "Kui näiteks hooldushaiglas või sõjaväeosas ei ole neti kättesaadavust, siis teiste inimestega võrreldes, on nende infovõimalused piiratud. Neil on põhiseaduslik õigus nõuda, et neil peaks neti kasutamine kättesaadavaks tehtud."
Riikliku infoühiskonna arengukava eesmärk on võimaldada digitaalsetele teenustele ligipääs kõigil elanikel. Kuigi üldist arvutitega varustatust peetakse Eestis heaks, siis näiteks kodudes on arvutite ja interneti kasutajate arv proportsionaalselt väiksem kui avalikus ja erasektoris.
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse osakonnajuhataja Margus Püüa ütles: "Turutõrke piirkondadesse riik panustab, et netisaadavus luua. Kui see võimalus on olemas, siis kas selle kasutamist ka kompenseerida, see on juba poliitiline küsimus."
Euroopa regionaalarengu fondiga koostöös suunab Eesti riik järgneva kahe ja poole aasta jooksul e-teenuste arengusse riigiasutustes üle saja miljoni krooni.
Toimetas Triin Pehk