Rohelised ja Eesti Energia kaardistavad taastuvenergiat

27.06.2006 21:04
Marju Kaasik

Eesti Energia ja Keskkonnühenduste Koda tahavad sõlmida koostööleppe ning ühistöös kaardistada taastuvenergeetika ressursid Eestis.

Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Energia soovivad koos teadlastega välja uurida, millest Eesti tingimustes ja kui palju elektrit toota saab. Eesti Energia on juba algatanud mõne taolise projekti. Näiteks püstitab Eesti Energia Peipsi äärde tuulemõõdiku, mille andmetest sõltub esimese Eesti avavee tuulepargi saatus.

"Meil on konkreetne projekt Narvas, uutesse põlevkivikateldesse puidujäätmete lisamiseks, see on projekteerimisstaadiumis. Meil on käimas Eksekoga sealägast elektritoomise võimaluste uurimine Viljandi kandis," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive Aktuaalsele kaamerale.

Seega on suhtumine taastuvenergiaallikatesse tasapisi muutumas. Mõne aasta eest peeti tuuleparkide rajajaid natuke külahulludeks, kuid praegu on rannikuäärsed omavalitsused hädas pealetükkivate tuulepargi arendajatega.

Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige Rainer Nõlvak on seda meelt, et tuuleparkide rajamine, nagu kõik teised energiamajanduse sammud, peaksid olema süsteemsed ja läbimõeldud. Taastuvenergeetika osakaalu suurendamises on Eesti keskkonnaorganisatsioonide hinnangul teistest Euroopa Liidu riikidest häbiväärselt maas, nimelt eelviimane.

Energiamajanduse arengukavas ettenähtud viis protsenti taastuvatest allikatest on Nõlvaku arvates hõlpsalt ületatav. "Osakaalu tõstmine 20 protsendini pole mingisugune probleem. Meie tuulevarud on Euroopas unikaalselt suured. Meil on põllupinda nii palju, kus me saaksime täiesti rahulikult 20% oma energiavajadustest katta," rääkis Nõlvak. "Küsimus on selles, et Eesti Energia samamoodi laiutab käsi, öeldes, et meil pole selle jaoks riiklikku toetust."

Tänasel kohtumisel kritiseerisid rohelised Eesti Energiat Leedu tuumajaamaprojektiga ühinemise pärast. Nimelt leiavad nad, et riigi umbes 20 miljardi kroonine väljaminek projekti rakendumisel muudab olematuks investeeringud kodumaise energiasüsteemi ümberkorraldamiseks.

"Täna meil ei ole piisavaid fakte, kas tuumajaam Leedus on reaalne või mitte," rääkis Liive. "See teadmine on kindlasti kuldaväärt. Mis kasu võib olla Eesti inimestele? Minu arvates on oluline teada, mis toimub Lätis-Leedus, see puudutab meid otseselt."

Keskkonnaühendused ja Eesti Energia kohtuvad jälle juba järgmisel nädalal.

Toimetas Thomas Mell