RUS

 
 
 
Avalehele Prindi

Välis- ja julgeolekupoliitika



REFORMIERAKOND


Euroopa Liit
  • Toetatakse kuulumist Euroopa Liitu ja Eesti aktiivset osalust selle poliitikate kujundamises.
  • Euroopa Liit peab jääma rahvusriikide ühenduseks.
  • Rahvusparlamentide roll Euroopa Liidu seadusandluse kujundamisel peab suurenema.
  • Maksu- ja sotsiaalpoliitika kujundamine peab jääma liikmesriigi tasandile.
  • Toetame tihedamat koostööd ja seaduste ühtlustamist liikmesriikide vahel sise- ja justiitsvaldkonnas.
  • Oluline on Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika toimimine kõigi Euroopa Liidust väljaspool asuvate riikidega.
  • Oluline on Euroopa Liidu naabruspoliitika tugevdamine ja uute demokraatiate toetamine.
  • Võimalus Euroopa Liiduga ühineda peab olema kõigil Euroopa riikidel, kes seda soovivad ja vastavad ühinemiseks vajalikele kriteeriumidele.
NATO
  • Toetame NATO rolli suurenemist võitluses rahvusvahelise terrorismiga.
  • Oluline on Eesti osalemine rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel.
  • Eesti peab oluliseks tugevaid transatlantilisi sidemeid ning Euroopa Liidu ja NATO koostööd, mitte konkurentsi.
Suhted USAga
  • Eestil peavad olema head kõikehõlmavad suhted USAga
Arenguabi
  • Eesti panuse suurendamine rahvusvahelises arengukoostöös ja arenguabis.


ERAKOND EESTIMAA ROHELISED


Rahvusvaheline koostöö

  • Toetame ÜRO rolli tugevdamist maailmas.
  • Toetame praeguse ÜRO Keskkonnaprogrammi ja eri konventsioonide sekretariaatide baasil suurte volitustega Maailma Keskkonnaorganisatsiooni loomist (sarnaselt Maailma Kaubandusorganisatsioonile).

Julgeolekupoliitika

  • NATO liikmelisus ja partnerlustegevus on täna ainuke reaalselt toimiv Eesti sõjalise julgeoleku tagamise mehhanism, millele puudub toimiv alternatiiv.
  • Eesti riigi kaitsepoliitika peab tuginema iseseisvuse taastamise käigus kokkulepitud totaalkaitse põhimõtetele ja neid edasi arendama.
  • Esmane kaitse välisvaenlase vastu peab olema elukutselistest sõjaväelastest koosnevatel üksustel.
  • Totaalkaitsest tulenevalt tuleb panustada ka piirivalve esmase lahinguvalmidusse loomisesse, kusjuures piirivalve läheb sõja korral kaitseväe alluvusse.
  • Peame võimalikuks ajateenistuse lühendamist ja kordusõppuste osakaalu suurendamist üldise lahinguvalmiduse kujundamisel.
  • Relvakandmisest keeldumise võimaluste realiseerimiseks tuleb tegelikkuses käivitada alternatiivteenistus, mille peamiseks sisuks on süvendatud päästealane väljaõpe.
  • Reservarmee arendamisel tuleb suurendada Kaitseliidu osa ja tihendada viimase koostööd Kaitseväega.
Kommenteeri
Vastad kommentaarile


Üles Avalehele Prindi