RUS

 
 
 
Avalehele Prindi

Eesti keel ja kultuur



REFORMIERAKOND


Eesti keele arendamine
  • Emakeelse tarkvara kasutamine muudetakse kohustuslikuks avalikule sektorile ja haridusasutustele.
  • Keelenõustamine tehakse kättesaadavaks ka mobiilside rakenduste ning interneti kaudu.
  • Digitaliseerib eestikeelsed sõnaraamatud ja teeb need kõigile soovijatele Internetis tasuta kättesaadavaks (ühe osana keeleväravast).
  • Hääletuvastussüsteemi, kõnesünteesi ja sellel põhinevate rakendused töötatakse välja aastaks 2009.
  • Suurendab oluliselt Eesti Keele Instituudi riiklikku sihtfinantseerimist.
  • Tõstab F. J. Wiedemanni riikliku keeleauhinna preemiasumma miljonile kroonile (praegu 100 000 krooni) ning riikliku kultuuripreemia elutöö eest samuti miljonile kroonile (praegu 300 000 krooni);
  • Seab sisse miljonikroonise aastapreemia õpetlasele, kelle panus eestikeelse doktoriõppe ja teaduse edendamisse on olnud suurim.
  • Tagab logopeediteenuse kättesaadavuse koolides ja lasteaedades.
  • Eraldab igal aastal riigieelarvest miljon krooni tänapäevase eesti algupärase luule ja proosa avaldamiseks võru keelekujudes ning 500 000 krooni võru keelekujude uurimiseks eesti keele ja kultuuri rikastamise sihiga
Eesti kirjanduse levik
  • Loob eraldi riikliku programmi eesti kirjanduse tõlkimiseks võõrkeeltesse;
  • Tagab, et eestikeelsed keele- ja kirjandusajakirjad ning olulisemad algupärased eestikeelsed lasteajakirjad oleksid tellitud kõigisse kooli- ja avalikesse raamatukogudesse ning lasteajakirjad kõigisse lasteaedadesse;
Eesti keel võõrkeelena
  • Laiendab tasuta keelekursusi lisaks politseinikele ja päästetöötajatele ka teistele riigisektori spetsialistidele.
  • Rakendab regulaarsed eesti keele täienduskursused riigiametnikele ja kohalike omavalitsuste töötajatele.
  • Mitmekordistab tööjõuvahetusprojektide mahtu, projektide raames lähetatakse peamiselt venekeelses keskkonnas töötavad õpetajad, politseiametnikud, raamatukogutöötajad jt avalikud teenistujad praktikale eestikeelsesse töökeskkonda.
  • Käivitab venekeelses meedias pideva eesti keelt, eesti keele õppimisvõimalusi ja kodakondsuse keeleeksamit tutvustava riikliku teavituskampaania.
  • Finantseerib audiovisuaalsete eesti kõnekeele õppeprogrammide väljatöötamist eri rahvaste keeltes (Euroopa Liidu tänaste ja tulevaste liikmete keeled ning vene, mandariini ja araabia keel).
Eestlaste tagasikutsumise riiklik programm
  • Lahendab kodumaale tagasipöördujate pensionide ja sotsiaaltoetuste probleemi.
  • Loob kodumaale tagasipöördujatele 100 stipendiumi aastas tasuta õppima asumiseks Eesti kutseõppeasutustesse ning ülikoolidesse.
Professionaalne- ja harrastuskultuur
  • tagab laulu- ja tantsupidude elujõulisuse läbi laulu- ja tantsuliikumise püsiva tegevuse rahastamise ka pidudevahelisel ajal;
  • toetab professionaalsete teatrite läbipaistvat ja süsteemset rahastamist riigieelarvest sõltumata nende omandi- ja tegevusvormist;
  • soosib rahvusliku filmitööstuse ning ringhäälingukultuuri arengut, muuhulgas kahekordistab Eesti Filmi Sihtasutuse eelarves täispikkade mängufilmide tegemiseks ettenähtud vahendeid;
  • loob riikliku huviringiraha 2000 krooni lapse kohta aastas andes lapsevanemale valikuvabaduse oma lapse kultuurse arengu tagamiseks. Seeläbi loob paremad võimalused kultuurikollektiivide juhendajate tasustamiseks vastavalt nende tasemele ja tulemustele;
  • tõstab eesti keele ning eestikeelse loomingu väärtustamiseks F. J. Wiedemanni riikliku keeleauhinna preemiasumma miljonile kroonile (praegu 100 000 krooni) ning riikliku kultuuripreemia elutöö eest samuti miljonile kroonile (praegu 300 000 krooni);
  • jätkab kinoprogrammi, läbi mille on professionaalsest filmikunstist osasaamine võimalik üle terve Eesti; tähtsustab väärtfilmilevi;
  • parandab rahvaraamatukogude võimalusi hankida väärtkirjandust ning audio- ja videomaterjale, sh digitaalsel kujul; loob koostöös haridusasutustega täiendavaid võimalusi etendusasutuste tugistruktuuridele vajalike ametite õppimiseks, sh kultuurikorraldus;
  • toetab jõuliselt kultuuri tutvustamist välismaal, võimaldab meie loojatele erinevate kultuuriprogrammide kaudu osalemist rahvusvahelistes kultuuriprojektides;
  • loob ühtse ja kaasaegse rahvusringhäälingu, mis kasvatab huvi kultuuri tarbimise ja arendamise vastu ning tagab eesti keele püsimise. Digitaliseerib aastaks 2012 teleülekanded, muutes kvaliteetse kultuuri tarbimise mugavaks ja kättesaadavaks kõigile.
Kultuuriväärtused
  • jätkab Eesti rahvale oluliste kultuuriehitiste püstitamist ning olemasolevate ehitiste säilitamist. Ehitab aastaks 2011 Tartusse Raadi mõisaparki valmis Eesti Rahva Muuseumi uue hoone;
  • sisustab etendus- ja kultuuriasutused tänapäevase tehnoloogiaga;
  • taastab ja uuendab erinevates Eestimaa piirkondades asetsevad kultuuriasutused mitmeotstarbelisteks tõmbekeskusteks, tagamaks kultuuri jõudmise igasse Eestimaa kodusse;
  • toetab kinode taastamist väikelinnades ja maapiirkondades ning sinna filmiaparatuuri ostmist;
  • seadustab, et 1 % riigi poolt tellitud avaliku ruumina käsitletavate ehitiste investeeringuteks mõeldud summadest kasutatakse kunsti ja disaini sihttellimiseks avaliku keskkonna rikastamiseks;
  • loob uue, vähemalt 50 miljoni kroonise aastamahuga, Eesti disaini sihtkapitali Eesti Kultuurkapitali juurde, mille eesmärgiks on Eesti disaini toetamine;
  • säilitab ajaloolise arhitektuuripärandi, sealhulgas:
    • neljakordistab pühakodade ja kirikute restaureerimisprogrammi summad riigieelarves, tõstes need vähemalt 100 miljoni kroonini aastas;
    • jätkab mõisaarhitektuuri restaureerimisprogrammi ning muu arhitektuuripärandi restaureerimist.
Kommenteeri
Vastad kommentaarile


Üles Avalehele Prindi