Inimesed eelistavad avatud nimekirjade alusel valimisi (6)

06.12.2008 15:35

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse Emorilt tellitud uurimusest selgus, et eestlased eelistavad europarlamendi valimistel avatud nimekirjade alusel läbi viidud valimisi.

Avatud nimekirjade alusel valimiskorda eelistavad 87,7% uuringus osalenutest. Suletud nimekirjade poolt on 7% vastanutest ning 6% ei osanud oma seisukohta avaldada, vahendasid ERRi raadiouudised.

Erinevates vastajagruppides toetusprotsent oluliselt ei erinenud.

Avatud nimekirjade alusel pääseb Euroopa Parlamenti enim hääli saanud kandidaat, kuid suletud nimekirjade puhul lähevad hääled erakonnale, kes on määranud endale partei siseselt kandidaatide eelistusjärjestuse.

Europarlamendi valimiste nimekirjad muudeti kinniseks 2006. aastal toona koalitsioonis olnud Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu häältega. Eelmised valimised toimusid 2004. aastal seevastu avatud nimekirjade meetodil ning praegu on riigikogu menetluses eelnõu, mis muudaks nimekirjad europarlamendi valimistel taas lahtiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See võib levida ka teistele valimistele nii kohalikele kui parlamendivalimistele, juhul kui see võiks kinnistada erakondade valimise üksnes kinniste nimekirjade alusel. Teiseks see, et avatud nimekirjad annavad valijale võimaluse otsustada oma valikute üle nii erakonnapõhiselt kui kandidaatide põhiselt," rääkis riigikogu EL-i asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.

Avatud nimekirjade poolt on lisaks Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) ka sotsiaaldemokraadid ja rohelised, kuid viimased tooksid need tagasi ülejärgmistel europarlamendi valimistel.

Kõige selgemalt on suletud nimekirjade eest seisnud Reformierakond ja Rahvaliit.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michali sõnul võiks avatud nimekirjade juurde tagasipöördumist arutada peale suviseid europarlamendi valimisi, praegu on nendeni jäänud liiga vähe aega.

Kaalukeeleks tõotab kujuneda Keskerakond, kes aga seni oma seisukohta selgelt välja ei ole öelnud.

"Argumente avatud nimekirjade süsteemile tagasiminekuks on üksjagu. Kui põhiseaduskomisjon veel selle aasta sees suudab menetleda selle seaduse lõpuni, mis ei ole võimatu, siis on võimalik, et põhiseaduslik riive ei ole nii suur ja valimisseaduse muutmine ei lähe sedavõrd valimisperioodi sisse, et see võiks jõustuda," ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees, keskerakondlane Evelyn Sepp.

Põhiseaduskomisjoni järgmise nädala istungite päevakorras seda küsimust ei ole, nii et korra muutmiseks jääb aega järjest vähemaks. Uued esindajad europarlamenti valitakse tuleva aasta 7. juulil.

Merili Nael; Mart Linnart; Inga-Gretel Linkgreim