Kallas: parteide rahastamise süsteem on tegelikult väga hea

20.11.2009 12:46

Vaatamata mõningasele kriitikale, on Eestis parteide rahastamise süsteem vägagi hea, ütles Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

Kallas märkis Klassikaraadio saates "Räägivad", et kunagine riigikogu otsus suurendada oluliselt erakondade rahastamist riigieelarvest, oli üks parimaid otsuseid, mis üldse on tehtud.

"Iga kord on lakkamatu kisa selle üle, et eelarvet küll kärbitakse, aga miks läheb parteidele nii palju raha. Jeesus Maria! Kui see oleks teisiti, siis küll me alles näeks, mis viljad sellest välja tulevad. See on üks parimaid otsuseid, mis on tehtud, sest meil on rahastamise allikas, mis ei ole korruptiivne," rääkis Kallas.

Ta selgitas, et neid huvilisi, kes sooviks poliitikat rahastada, on tegelikult küll ja küll, aga nad kõik esitavad mingi "arve" selle eest ehk ootavad vastuteenet.

"See on kirjeldamatult ohtlik. Riigieelarvest erakondadele piisav rahastamine tagada, on fundamentaalselt õige idee. Iseküsimus on, kuidas selle raha kasutamist ohjata või limiteerida," lisas ta.

Kallas märkis veel, et tihti kiputakse unustama, et parteid on pärast valimisi paljad kui püksinööbid. "See raha settib kõik meedia taskusse. Seda huvilist, kes tegelikult selle pealt teenib, nagu ei panda tähelegi. See huviline ainult sõimab, et mis jama kogu see parteide rahastamine ümber on."

Kontrollimiseks head lahendust pole

Saate teise külalise, TTÜ avaliku õiguse professori Ülle Madise sõnul on Eestis parteide rahastamise kontrollimise süsteem Euroopas üks parimaid. Seda vähemasti paberil.

"Loomulikult on kõige suurem küsimus, kas kõik annetused avalikustatakse, nagu on ette nähtud. Kuid erinevalt paljudest teistest riikidest, on meil kohustus kõik annetused näidata," sõnas ta.

Juhul kui poliitiline kultuur ehk erakondade omavaheline sõnaline või sõnatu kokkuleppe ja avalikkuse suhtumine ikkagi võimaldab varjatud rahastamist, siis head süsteemi rahastamise kontrollimiseks Madise sõnul tegelikult ei eksisteerigi.

"Riskides olla väga ebapopulaarne, siis on ainus tõhus viis, kuidas saada varjatud rahastamisele jälile, kasutada politsei võtteid - pealtkuulamisi, läbiotsimisi. Kusjuures mitte tagantjärele, vaid pidevalt," lausus ta.

See oleks aga Madise hinnangul demokraatiale juba erakordselt ohtlik. "Kui me igaühe allutame otsekohe pealtkuulamisele ja jälgimisele, siis see ei ole enam demokraatlik riik. Seda ei tee ka üksi teine demokraatlik riik."

Ühtlasi märkis Madise, et kõik unistused mingisugusest kontrollorganist, mis lihtsalt aruannetele peale vaadates suudab öelda, mida seal kirjas pole, on pigem fantaasiate ja soovunelmate valdkonnas.

"Mina soovitaks siin see teema inseneritäpsuse, selge ja loogilise mõistusega läbi mõelda. Pigem tuleks rõhuda erakondade rahastamise kontrolli korraldamisel poliitilisele kultuurile ehk erakonnad lepivad omavahel kokku, mida tehakse ja mida ei tehta."

Kõige paremaks järelvalve teostajaks peab ta ikkagi vaba uurivat ajakirjandust.

Toimetas Priit Luts