Eelarvepuudujääk jäi selgelt alla kolme protsendi (1)

04.03.2010 13:08

Eelmise aasta eelarvepuudujääk oli praegusel hinnangul vaid 1,7% SKP-st, mis tähendab, et Eesti täitis selgelt euroga liitumiseks vajaliku kriteeriumi.

Eesti eelmise aasta tekkepõhiseks eelarvepuudujäägiks oli ligi 3,7 miljardit krooni ehk 1,7% valitsussektori eelarvest, teatas rahandusministeerium.

Maastrichti inflatsioonikriteeriumist jäi Eesti inflatsioon madalamaks novembris ning selline olukord jätkub ka käesoleval ning tuleval aastal.

Valitsussektori võla ning valuutakursi osas on Eesti kriteeriumid täitnud alates euroala loomisest.

Täna avaldatud defitsiidinumber põhineb riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel. Lõplikud andmed, mille baasilt arvestatakse ka Maastrichti kriteeriumide ametlikku täitmist, avaldab statistikaamet 26. märtsil.

Ligi: eelarve on siiski puudujäägis

Rahandusminister Jürgen Ligi kommenteeris, et eelarvedefitsiidi ohjamise taga on pidev töö riskide kaardistamisel ja maandamisel. "Nii hea tulemus ei ole aga lihtsalt valitsuse, valitsussektori või ühe ministeeriumi, vaid kogu ühiskonna pingutuste vili. Eesti on rasketes oludes näidanud taas väga head koostöövõimet ning see torkab ka rahvusvahelistes võrdlustes silma," ütles ta.

Ligi kinnitas, et eelarvedefitsiidi piiramine ei ole riigi rahanduspoliitika lõppeesmärk. "Kuigi 1,7 protsenti SKP-st on Euroopa Liidu kõige paremaid näitajaid, on see siiski puudujääk. Avaliku sektori kulud ületavad endiselt tulusid ning selline olukord ei saa jätkuda kaua," sõnas Ligi.

Samuti rõhutas Ligi, et eelarve ülejääk tuleb lähiaastatel taastada.

Oliver Kahu