Liive: tuumajaam sobiks Suur-Pakrile (6)

11.11.2010 14:45

Suur-Pakril tehtud geoloogilised uuringud näitavad, et saar on tuumajaama rajamiseks täiesti sobiv, rääkis Eesti Energia juht Sandor Liive.

Sandor Liive ütles Vikerraadio saates "Reporteritund", et Eesti Energia loodab veel selle aasta sees saada Leedu tuumajaama projekti kohta palju uut informatsiooni, sealhulgas reaktori võimaliku hinna kohta. See võimaldaks Eesti Energial oma plaane täpsustada. Samuti viiakse käesoleva aasta jooksul lõpule geoloogilised uuringud Eesti tuumajaama võimalikus asukohas Suur-Pakri saarel. Lõppraport tuleb selle kalendriaasta sees.

"Võin juba öelda seda, et geoloogilised uuringud näitavad, et Suur-Pakri saar on võimaliku Eesti tuumajaama rajamiseks sobiv koht," ütles Liive.

Liive sõnul peab tuumajaama rajamiseks olema täidetud kolm tingimust: esiteks on vaja soodsat asukohta tuumajaama ehituseks, teiseks tuleb saada soodne avalik arvamus ja vastav seadusandlus ning kolmandaks peab tuumajaam olema majanduslikult teostatav projekt. Liive lisas, et majanduslikku teostatavust ei ole tavaliselt enne võimalik kindlaks teha, kui on selgunud asukoha geoloogilised tingimused ja õiguslik keskkond.

Tema sõnul on Suur-Pakri saarel on piisavalt jahutusvett, sest ümberringi on meri. Seal ei ole tihedat asustust viie kilomeetri raadiuses, mis on üks eeltingimusi jaama rajamisel, samuti on oluline, et Eesti Energial on saarel  tuumajaama jaoks maa omandatud. Kuid lisaks Suur-Pakrile on Eestis veel paar kohta, kuhu võiks tuumajaama rajada, lisas saatekülaline.

Ta rõhutas, et Suur-Pakri tuumajaam suudaks soojaks kütta kogu Tallinna, kui ehitada jaamast 50-kilomeetrine toru pealinna, ja vabastada see gaasisõltuvusest. See läheks hinnanguliselt maksma miljard krooni. Liive tõi näite Soomest, kus energiafirma Fortum kavatseb tuumajaamast vedada Helsingisse üle 100-kilomeetrise toru.

Liive möönis, et Venemaa poolt välja käidud Kaliningradi tuumajaama projekt on pakutud selleks, et pidurdada Leedu tuumajaama projekti. "See on üks eesmärke ja kui Leedusse tuumajaame ei tule, siis kindlasti on Kaliningradi võimalikust tuumajaamast, kui ühendused valmis ehitatakse, võimalik piirkonda elektrit müüa." Ta lisas samas, et ei Leedu ega Poola pole Kaliningradi jaamast huvitatud.

"Kindlasti ma näen tuumajaamadel siin regioonis ruumi. Kõiki kindlasti järgmise kümne aasta jooksul ei rajata. Milline neist rajatakse, on täna raske öelda, kuid nende projektidega peab kindlasti edasi liikuma, et oleks võimalik jõuda majandusliku otsuseni, kuhu on mõistlik investeerida," selgitas Liive. Nii jägibki Eesti Energia Leedu projekti, jätkab ettevalmistusi Eesti tuumajaama rajamiseks, samuti hoitakse silma peal Soome tuumajaamal, millega võiks samuti liituda.

Vabaturu kliendid tahavad suletud turule tagasi

Ühtlasi märkis Sandor Liive tänasel konkurentsipäeval peetud konverentsil, et elektri vabaturu osakaal väheneb, kuna vabaturu kliendid otsivad aktiivselt võimalusi minna tagasi suletud turule.

Liive tõdes, et 35-protsendilist vabaturu osakaalu pole saavutatud. "Kliendid üritavad aastaks-paariks, kuni suletud turgu veel on, liituda uuesti suletud turuga," märkis ta.

Liive sõnul on see ka mõistetav, kuna otsitakse odavamaid pakkumisi.

Tema kinnitusel on esimese poole aastaga Eesti Energia vabaturule üleminek läinud enamikule klientidest sujuvalt, kuigi osa ettevõtete hulgas on tekkinud konkurentsimoonutusi, sest elektri ostmine on saanud nüüd üheks kaubaks, mida ettevõte peab sisse ostma.

Praegu tuleb Eesti Energia vabaturu kasumist suurim osa välismaalt. Vabaturult tuleb 51% Eesti Energia müügitulust ja 60% kasumist.

Alates aprillist peavad ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui kaks gigavatt-tundi, ostma seda avatud turult.

Merili Nael, Sven Randlaid