Erakondade küsitlus: välispoliitika

06.03.2011 16:24

ERR-i uudisteportaal küsis valimisteni erakondadelt nende poliitilisi eelistusi eri valdkondades. Toome Teieni vastused välispoliitika-teemalistele küsimustele.

Kõigile erakondadele ühesuguste tingimuste loomiseks ja võrdluse lihtsustamiseks oleme vastuste pikkusele piiranguks seadnud kolm lauset.

Erakondade vastuseid kommenteerib Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) juhataja Kadri Liik.

Ainsa erakonnana ei vastanud küsitlusele Iseseisvuspartei.

Millised on kolm peamist Eesti julgeolekuohtu?

• RKK: Julgeolek on termin, millele omistatakse väga erinevaid tähendusi - kui algselt mõisteti selle sõna all sõjaliste rünnakute ohu vältimist, siis viimastel aastatel on tähendusväli peaaegu kontrollimatult laienenud, hõlmates väga erinevaid ühiskonnaelu sfääre. Kõik parteide poolt esiletoodud ohud kvalifitseeruvad julgeolekuohtudeks; ning laias laastus ollakse ohuhunnangutes ka üksmeelsed - kuigi rõhuasetused on erinevad.
  

• REFORMIERAKOND (vastas Urmas Paet): Eesti kolm suuremat välist julgeolekuohtu on rahvusvaheline terrorism ehk Eesti elanike võimalik kannatada saamine terrorirünnakutes, ebastabiilsus lähinaabruses, näiteks Venemaal ning arengud ettearvamatu käitumisega, kuid tuumarelvaambitsioonidega riikides nagu Iraan ja Põhja-Korea.

• KESKERAKOND (Enn Eesmaa):  1. Tööpuudus ja hinnatõusud, mis tingivad eestlaste väljarände.

• IRL (Marko Mihkelson): Eesti kui lääneriigi suurimaks ohustajaks on täna kasvav rahvusvaheline surve demokraatlikele ja avatud ühiskondadele. See väljendub islamiäärmuslikus terrorismis, illegaalses immigratsioonis, autoritaarsete režiimide võidurelvastumises.

• SOTSIAALDEMOKRAADID (Sven Mikser): Suurim julgeolekuoht Eestile on see, kui kusagil maailmas puhkevad suured rahutused, mis seovad meie olulisemate liitlaste tähelepanu ja võimekused sedavõrd, et loovad Eesti suhtes pahasoovlikele jõududele mulje, et meid võib karistamatult survestada (olgu siis sõjaliselt, poliitiliselt või muul moel).

• ROHELISED (Eerik-Niiles Kross): Euroopa Liidu ja NATO väärtuspõhise välispoliitika asendumine olupoliitikaga. Putini Venemaalt lähtuv õõnestustegevus eesmärgiga murendada Eesti riiklust ja riigi iseseivat otsustusvõimet. Eesti poliitikute suutmatus rahvuslikes huvides kokku leppida.

• RAHVALIIT (Hannes Toomsalu): Praegu on peamiseks julgeolekuohuks siseküsimused, eelkõige probleemid sotsiaalsfääris ja ebaõnnestunud lõimumispoliitika. Väljastpoolt tulenevatest julgeolekuohtudest suurimana näeme riigivõimu mõjutamist välisriikide ja -organisatsioonide poolt. Sõjaohtu me hetkel ei näe.

• KRISTLIKUD DEMOKRAADID (Peeter Võsu): Kolmeks oluliseks julgeolekuohuks võib pidada islamimaalima, Venemaad ja siseolukorda Eestis. Lähis-Ida on Eestist kaugel, kuid sealt pärit rahvast on üle kogu Euroopa ja oht on, et tuleb uusi põgenikelaineid, kes võivad olukorda destabiliseerida. Venemaa on hetkel stabiilne, kuid ebademokraatlik, mistõttu olukord võib iga hetk muutuda ebastabiilseks.

• VENE ERAKOND EESTIS (Dimitri Klenski): Kõik Eestis nimetatavad ohud - Venemaa ise, energeetiline sõltuvus ja kohalikud venelased ("viies kolonn") peituvad meis endis: Me ei suuda kuidagi normaliseerida suhteid Venemaaga ja kehtestada meie riigis etnilist võrdsust ehk lahendada nn Vene küsimust.

Kuni viimase paari aastani olid Eesti ja Venemaa vahelised suhted külmad, et mitte öelda halvad. Kumb riik ja mil viisil on selles rohkem süüdi? Kui soovite, jagage 100% süüd Eesti ja Venemaa vahel ära proportsioonides, mis tunduvad teile õiged.

• RKK: Vene-küsimuses on erakonnad valdavalt üksmeelsed: halbade suhete põhjusena nähakse ennekõike Venemaa teistsugust ajalootõlgendust ning impeeriuminostalgiat, samuti idanaabri ebademokraatlikku arenguteed.

• REFORMIERAKOND: Eesti on alati soovinud häid suhteid kõigi oma naabritega, sealhulgas Venemaaga. Poliitilisi suhteid on rikkunud mõnede Vene poliitikute raskused nõukogude nostalgiast ülesaamisel.

• KESKERAKOND: Eesti ja Venemaa suhetd saavad ainult siis paraneda kui mõlemad pooled seda soovivad, seega ei saa ka halvad suhted olla vaid ühe poole süü, oluline on keskenduda suhete parandamisele, mitte välja selgitada, kes on külmades suhetes rohkem süüdi.

• IRL: Venemaa ekspeaminister Mihhail Kasjanov andis hiljuti sellele küsimusele selge vastuse: senikaua kuni Venemaa liidrite seas püsib arvamus, et Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof, senikaua on ka keerulisem kujundada kõigiti usalduslikke suhteid Venemaa ja Eesti vahel. Impeeriumite lagunemine on keeruline protsess, mistõttu tuleb ka Eestil olla rahulik ja järjekindel oma põhimõtete ning huvide kaitsmisel suhetes Venemaaga.

• SOTSIAALDEMOKRAADID: Eesti ja Venemaa poliitilised suhted ei saa olla soojad ja südamlikud seni, kuni meie arusaamad nii minevikus juhtunust kui ka sellest, milline peaks olema tulevane geopoliitiline tasakaal meie regioonis, on diametraalselt erinevad.

• ROHELISED: Pärast vene vägede lahkumist Eestist aastal 1994 on meie suhted Venemaaga nii head, nagu nad pole olnud viimased 500 aastat.

• RAHVALIIT: Seda on väga raske hinnata. Kindlasti on süüd mõlemal poolel, võib-olla on see 50/50.

• KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Probleemiks Eesti ja Venemaa suhetes on ajaloolise ebaõigluse õigustamine Venemaa poolt ja sellest tulenevalt kõigi tänaste arengute mõistmine erinevast lähtekohast. Heade suhete aluseks on vaja üksteise mõistmist ja ühiseid väärtusi. Eesti saab omalt poolt pakkuda ainult mõlemale poole kasulikku koostööd ja vältida solvanguid.

• VENE ERAKOND EESTIS: Vastus on 85:15.

Kas pooldaksite Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisseadusest preambula eemaldamist, kui Moskva annaks mõista, et ta sel juhul ratifitseeriks lepingu?

• RKK: Taas kord eristub teistest Vene Erakond, kelle hinnangul peaks Eesti preambula eemaldama ilma, et Venemaa ratifitseerimisele isegi vihjaks. Segaseks jääb Keskerakonna vastus - tegelikult klassikalised riikidevahelised (piiri)läbirääkimised ei saa lahendada ratifitseerimisseaduse sõnastuse küsimust.

• REFORMIERAKOND: Eesti riigikogu ei peaks seda otsust muutma. Igal parlamendil on õigus teha deklaratsioone, mis ei muuda kuidagi sõlmitud lepete sisu. Samas on Eesti valmis Venemaaga suhtlema kõigil teemadel, seal hulgas piirilepete jõustamise teemal. Eesmärgiga, et ka Vene pool need lepped ratifitseeriks.

• KESKERAKOND: Keskerakond peab oluliseks piirilepingu sõlmimise taasmenetlust. See, milline on tulemus, selgitavad läbirääkimised.

• IRL: Kindlasti mitte. Ärgem unustagem, et näiteks START leppe äsjasel ratifitseerimisel lisas Venemaa ratifitseerimisseaduse preambulasse terve rida tingimusi, mille alusel ta võib taanduda lepingust.

• SOTSIAALDEMOKRAADID: Esiteks tuleb mõista, et preambuli praegune eemaldamine ratifitseerimise seadusest ei loo täpselt sellist olukorda, millises oleksime täna juhul, kui Riigikogu ratifitseerinuks lepingu juba algselt ilma preambulit lisamata.

• ROHELISED: Ratifitseerimisseaduse preambula, sisaldades viidet Tartu rahule, ei muuda ju mingil viisil lepingut ennast, küll aga asetab selle rahvusvahelise õiguse seisukohalt ainuõigesse konteksti. Preambula eemaldamine ei ole otstarbekohane.

• RAHVALIIT: Preambula ei saa olla takistuseks kahe riigi vaheliste suhete arendamisel. Meie annaksime omakorda Moskvale mõista, et andku meie presidendi auraha tagasi.

• KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Eesti ei tohiks oma õigustes järeleandmisi teha. Moskva poolne lepingu ratifitseerimata jätmine võib tulevikus avada Eestile võimaluse nihutada oma piir õigesse kohta. Praeguses olukorras peaks Venemaa tundma oma positsiooni palju ebakindlamalt, kui Eesti, kuna Tartu rahulepingu järgi on Eestil juriidiline õigus taotleda Venemaalt Eesti alade tagastamist.

• VENE ERAKOND EESTIS: Jah, kuid seda peab tegema ilma selleta, et Moskva annaks mõista, et ta sel juhul ratifitseeriks lepingut. Vähem jonni ja upsakust! Targem annab järele!

Kuidas peaks Euroopa Liit reageerima Lähis-Idas puhkenud rahutustele?

• RKK: Ei tasu ilmselt Eesti erakondadele pahaks panna, et positsioon sarnaneb ELi senise poliitikaga: üldsõnaliselt demokraatiameelne, samas vähe ideid praktilise poliitika vallas. Kiirelt muutuvas olukorras on napi Lähis-Ida ekspertiisiga riigil nagu Eesti raske teisiti reageerida.

• REFORMIERAKOND: Toetama nende rahvaste ja riikide püüdeid suurematele vabadustele ja õigusriiklusele. Aitama kaasa vägivalla ära hoidmisele. Vajadusel osutama humanitaarabi rahutustes kannatanutele.

• KESKERAKOND: Oluline on rahutuste käiku jälgida ning kui vähegi võimalik, tuleb võõrriigi siseasjadesse sekkumist vältida, samas peaks kriisipiirkonda varustama humanitaarabiga.

• IRL: Euroopa Liit peaks olema senisest ühtsem ning proaktiivsem. Lähis-Ida sündmustel saab olema pikaajaline mõju meile, mistõttu EL peaks olema suuteline ühiste jõududega toetama sealsete tõusvate valitsuste püüdlusi riigielu uuel korraldamisel.

• SOTSIAALDEMOKRAADID: Euroopa Liit peab kindlasti seisma väärtuspõhisel positsioonil ja toetama regiooni rahvaste demokraatiapüüdlusi. On julgustav, et valdava enamiku väljaastumiste taga ei ole islamistid, vaid oma riikide sotsiaalmajandusliku olukorra ja demokraatia pärast muretsevad ilmalikud jõud. Samuti on peamine kriitika suunatud oma despootlike režiimide, mitte Läänemaailma või Iisraeli vastu.

• ROHELISED: Euroopa Liit peaks tegema kõik endast oleneva, vältimaks vägivalla eskalatsiooni nimetet regioonis. Teades aga Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika olukorda pole meil põhjust ülehinnata ELi suutlikkust väliskonflikte tõhusalt hallata.

• RAHVALIIT: Kuna Lähis-Ida riikide osakaal Euroopa Liidu energiajulgeolekus on märkimisväärne, siis tuleb toetada nende demokraatiapüüdlusi, destabiliseerimata piirkonna olukorda. Kindlasti tuleks saata toiduabi ja vajadusel olla valmis ka sõjaliseks sekkumiseks, et vältida inimsusevastaseid kuritegusid.

• KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Lähis-Ida olukord on keeruline, kuna sageli on võimuvõitlus korrumpeerunud sekulaarse juhi ja äärmusislamistliku rezhiimi vahel. Euroopa Liit ei tohiks kumbagi toetada, vaid peaks hoolitsema nendes riikides olevate demokraatlike vähemuste õiguste eest. Samuti tuleks selgelt väljendada oma toetust Iisraelile, kui regiooni ainsale demokraatlikule riigile.

• VENE ERAKOND EESTIS: Neutraalselt, et mitte kutsuda üles kontrollimata pahameelt araabia maailmas, ja veel, et mitte rikkuda suhteid EL ja araabia maailma vahel lähitulevikus.

Milliste meetmetega peaks teie hinnangul Euroopa Liit tagama Maastrichti kriteeriumite järgimise oma liikmesriikide poolt?

• RKK: Küsimusele vastates lähtuvad kõik erakonnad heast Eesti vanasõnast, et "võlg on võõra oma". Vastustest kumab uhkust Eesti riigirahakoti hea seisu üle; ning euroliidus paiguksid kõik erakonnad range fiskaaldistsipliini pooldajate hulka.

• REFORMIERAKOND: Eelarvepoliitikale tuleb seada rangemad tingimused ja kontrollimehhanismid, mis vajadusel peaksid sanktsioonina väljenduma Euroopa Liidu poolsete eraldiste vähendamises või külmutamises.

• KESKERAKOND: Kui leitakse, et vajalik on karmilt kriteeriumitest kinni pidada, siis saab kaaluda nö "karistusena" mitmeid meetmeid - näiteks toetuste külmutamine või trahvide sissenõudmine.

• IRL: Eeskätt sõltub see ikkagi liikmesriikide enda tegevusest. Kriis on ülelaenajaid tõsiselt nahutanud, mistõttu ka Euroopa Komisjoni hiljutised ettepanekud ühenduse majandusliku tervise paremaks jälgimiseks ja võimalike kriiside ennetamiseks on leidnud üldist toetust.

• SOTSIAALDEMOKRAADID: Kriis tõi ilmsiks, et valuutaliit, mis rajaneb suhteliselt suvaliselt loodud kriteeriumidel, mida Liit ei suuda efektiivselt jõustada ja mida ei toeta senisest ühtsem eelarvepoliitika, ei pruugi keerulistel aegadel olla jätkusuutlik. Samas on keeruline kujutleda Liidu poolseid finantssanktsioone Maastrichti defitsiidikriteeriumi eiravate nn netomaksjate suhtes.

• ROHELISED: Tõhusad meetmed Euroopa Liidul puuduvad, nagu puudub ka poliitiline tahe selliste meetmete konsensuslikuks vastuvõtmiseks.

• RAHVALIIT: Kui riik ei täida süstemaatiliselt kriteeriume, siis tuleb kohaldada reaalseid sanktsioone, alustades toetustest ilmajätmisest ja trahvidest kuni liidust väljaviskamiseni.

• KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Ühisraha kasutamine väga erineva finantsdistsipliiniga riikide poolt on probleem, mida oleks tulnud euro loomisel ette näha. Euroopa Liit peaks nendelt riikidelt, kes on reeglite vastu eksinud, nõudma konkreetseid samme, mis olukorda muudaks, andes vajadusel ekspertabi. Kui puudub tahtmine või ei saada olukorraga hakkama, võiks ju nad eurotsoonist välja lülitada.

• VENE ERAKOND EESTIS: Suured trahvid, hoiatus, et Liidust heidetakse välja ning väljaheitmine.

Kas Eesti president ja peaminister peaksid kohtuma dalai-laamaga, kui ta augustis Eestisse tuleb? Miks?

• RKK: Lõpuks ometi üks küsimus, millele vastuseid tuleb seinast seina! Rohelised ja Rahvaliit on ühemõtteliselt positiivsed, IRL, Reformierakond ning sotsiaaldemokraadid kõlavad samuti positiivselt, ent sõnaselget vastust neilt kätte ei saa…

• REFORMIERAKOND: Andrus Ansip on dalai-laamaga varem ja avalikult kohtunud, tollane peaminister Mart Laar näiteks pidi seda tegema juhuslikult riigikogu koridoris. Tark inimene saab sellest ise aru.

• KESKERAKOND: Eesti poliitika toetb ametlikult "ühe Hiina" poliitikat, seega ei saa nii kõrged riigitegelased seda teha. Küll aga ei näe ma probleemi kui dalai-laamaga kohtuvad riigikogu liikmed ja riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmed.

• IRL: Dalai-laamaga kohtus 2001. aastal peaminister Mart Laar. Seetõttu pole mingit alust arvata, et selline kohtumine ei võiks aset leida ka augustis. Eesti välispoliitika üheks nurgakiviks on demokraatlike väärtuste hindamine ja kaitsmine. Eeskätt just sellest lähtuvalt tuleb ka käituda seoses dalai-laama visiidiga.

• SOTSIAALDEMOKRAADID: Eesti välispoliitika peab olema väärtuspõhine. Samas peame endale igal konkreetsel juhul aru andma, kas suudame peale sümboolsete žestide ka muul viisil vähemuste õigusi ja demokraatiat meist kaugetes paikades kaitsta. Eesti järgib "ühe Hiiina" poliitikat, ent peame olema valmis ka ametlikul tasandil tõstatama oma muret inimõiguste ja vähemuste õiguste kaitse osas.

• ROHELISED: Dalai-laamaga on soovitav kohtuda kasvõi selleks, et kinnitada eesti rahvale meie poliitika väärtuspõhist iseloomu, pealegi on dalai-laama väga meeldiv inimene.

• RAHVALIIT: Kindlasti peaks vähemalt üks nimetatud isikutest dalai-laamaga kohtuma. Me oleme ise olnud samasuguses olukorras, kus meid rõhus võõrvõim, ja mäletame, kui oluline on sel puhul iga toetus.

• KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Eestil ei ole vaja ametlikke kontakte usujuhtidega väljastpoolt judeo-kristlikku kultuuriruumi. Kuna Tiibet ei ole olnud iseseisev riik, ei saa Eesti pakkuda ka poliitilist tuge nende iseseisvuspüüetele. Kui ta tuleb Eestisse turistina, siis tuleb talle, kui väljapaistvale kodanikule igati väärilist lugupidamist osutada, et ta ennast siin hästi tunneks.

• VENE ERAKOND EESTIS: Ei, sest see on separatismi toetamine Hiinas ja Hiina vastu suunatud tegevus. Meie ju ise närveerime iga kord, kui hakatase valjult rääkima Ida-Virumaa territoriaalsest autonoomiast.

Kas pooldate Türgi liitumist Euroopa Liiduga? Miks?

• RKK: Mõni aeg tagasi tehtud üle-Euroopalised arvamusuuringud näitasid, et Eesti on üks väheseid ELi riike, kes suhtub piiritagustesse aladesse - ning muu hulgas Türgi liitumise küsimusse - avatud meelega ja hirmuvabalt. On sümpaatne, et see hoiak on alles ning põhineb väga tugeval konsensusel - eriarvamusele jäävad ainult Kristlikud demokraadid. (Ning viimaste väide, et Türgi võimuerakond on äärmusislamistlik, ei ole kindlasti tõene.)

• REFORMIERAKOND: Kui Türgi näiteks pärast 10-15 aastat kestnud edukaid läbirääkimisi vastab Euroopa Liidu liikmeks saamiseks vajalikele tingimustele, siis jah. Kindlasti tuleb Türgiga liitumisläbirääkimisi jätkata, sest juba ainuüksi see muudab Türgit Euroopa Liidu väärtusruumile lähedasemaks.

• KESKERAKOND: Nii Türgi kui Euroopa Liit on teinud vastastikuseid samme, et Türgi täidaks liitumiseks vajalikud kriteeriumid. Euroopa Liidus tuleb nii suure riigi liitumise positiivsed ja negatiivsed küljed hoolikalt läbi kaaluda. Türgi suurus ja rahvaarv võib osutuda eelkõige toetuste jagamisel probleemiks, kuid samas on sel riigil väga suur arengupotentsiaal.

• IRL: Türgi on Eestile ja Euroopa Liidule väga oluline partner, mistõttu me pooldame Türgi integreerumist Euroopa Liiduga. Samas on selge, et see saab toimuda kõigi vastavate Euroopa Liidu kriteeriumite täitmisel.

• SOTSIAALDEMOKRAADID: Pooldame Türgi liitumist EL-iga, seda muidugi eeldusel, et läbirääkimised jõuavad eduka lõpuni. Kindlasti ei toeta me läbirääkimiste kunstlikku venitamist.

• ROHELISED: Türgi liitumine ELiga on vajalik ennekõike ELile endale, sest annab liidule uue dünaamika, sundides teda revideerima ajale jalgu jäänud regulatsioonid ning senisest tõsisemalt tegelema ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga.

• RAHVALIIT: Kindel seisukoht puudub, igal juhul ei saa see liitumine olla võimalik lähitulevikus. Euroopa Liit ei ole praegu valmis uusi liikmeid integreerima.

• KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Me ei poolda Türgi liitumist Euroopa Liiduga, kuna tegemist on erineva kultuuriruumiga, mis ei jaga judeo-kristliku taustaga Euroopaga samu väärtusi.

• VENE ERAKOND EESTIS: Jah, sest see oleks Euroopa Liidu esindaja selles maailma ebastaabilses osas. Vastasel juhul, ja seda on juba tunda, Türgis tugevnevad jõud, kes tahaksid ise teha suurt poliitikat moslemmite maailmas. Viimane oleks Euroopale uus ja lähedane oht (euroliidu külje all).

Kas USA taktikalised tuumarelvad tuleks Euroopast välja viia? Miks?

• RKK: Kui Vene erakond välja arvata, siis on vastused peaaegu identsed. USA sõjaline kohaolek Euroopas on väga tähtis küsimus; on hea, et Eestis valitseb selles asjas konsensus (seda enam, et neid, kes meiega vaielda tahavad, on väljaspool Eestit üsna mitmeid...).

• REFORMIERAKOND: Ei tuleks. Meie julgeolekuhuvides on jõudude tasakaal Euroopas. Ühepoolseid otsustusi NATO riikide, seal hulgas USA poolt relvastuse vähendamiseks teha ei tohi. Relvastust võiks vähendada, kui seda teeb samas mahus näiteks ka Venemaa.

• KESKERAKOND: Ideaalis ei tohiks kusagil maailmas tuumarelvi olemas olla, kuid kas ja millal see saavutatakse, on iseasi. Eesti peab lähtuma NATO kaitse- ja julgeolekukontseptsioonist ning tegema koostööd NATO kaitsepoliitika elluviimisel. See, et USA tuumarelvad Euroopast välja viia, peab sündima liitlaste ühise otsusena.

• IRL: Ei. Senikaua, kuni taktikaliste tuumarelvade osas puudub eeskätt Venemaaga rahvusvaheline kokkulepe, senikaua oleks ühepoolne arsenali vähendamine kindlasti kontinendile täiendav julgeolekurisk.

• SOTSIAALDEMOKRAADID: NATO tuumaheidutus on tervik ja taktikaliste (täpsem määratlus on tegelikult "mittestrateegiliste") tuumarelvade Euroopast välja viimine peab toimuma NATO ja Venemaa kahepoolselt läbi räägitud tingimustel.

• ROHELISED: USA sõjaline kohalolu Euroopas on kogu Teise ilmasõja järgse aja olnud meie kontinendi julgeoleku peamisi tagatisi ning selle mis tahes lahjendamisel võivad olla nukrad tagajärjed.

• RAHVALIIT: Niikaua kui Euroopa Liitu ümbritsevad riigid, kellel on tuumarelvad, on see tasakaalu mõttes vajalik.

• KRISTLIKUD DEMOKRAADID: USA taktikalised tuumarelvad ei ole ohuks Euroopale vaid aitavad tagada julgeolekut, mistõttu oleks nende väljaviimine pigem kahjulik. Tuumarelv on demokraatlike lääneriikide käes agressori heidutamiseks, mitte kunagi esmalöögi andmiseks. Euroopa ja USA vajavad tihedamat partnerlust igal alal, eriti aga turvalisuse ja kaitsevõime tugevdamisel, kuna nad jagavad ühiseid väärtusi.

• VENE ERAKOND EESTIS: Loomulikult. Aga kelle vastu nad tegelikult suunatud on?

Oliver Kahu