Anvelt: tööinimeste kõrval otsivad võõrsil teenistust ka kurikaelad

03.05.2011 17:07

Eestist lähevad paljud korralikud tööinimesed välismaale, kuid koos sellega on sama teinud ka paljud kurikaelad, seetõttu on Skandinaavia politseinike tõstatatud Balti kurjategijate probleem tõsine, ütles riigikogu liige Andres Anvelt.

Tänane Postimees vahendas Põhjamaade politseiassotsiatsiooni asejuhi Arne Johanneseni sõnu, et 80 protsenti Skandinaavia organiseeritud kuritegevusest langeb Balti riikide elanike arvele ning seetõttu tuleks kaaluda Schengeni leppe ümbervaatamist ja Balti riikide piiridel passikontrolli kehtestamist.

Andres Anvelt rääkis ERRi uudisteportaalile, et see arvamus on natuke utreeritud, kuna kindlat protsenti arvutada on raske, aga samas pole Eestil ka midagi hõisata.

"Kui võtta näiteks Soome, kus kõige suurem arv väliskurjategijaid, kes nende vanglates istub, on eestlased. Kindlasti juba rahvuste suuruse poolest mängivad esirolli leedukad, aga eestlastel on ka oma osa ja eks see probleem on tõsine," nentis ta. "See on küll nüüd minu arvamus, aga mängib rolli ka see, et koos sellega, kui Eestist lähevad ära paljud meie korralikud tööinimesed tööd otsima, on seda kindlasti teinud ka päris paljud kurikaelad".

Anvelt ei arva, et piiril passikontrolli kehtestamine reaalselt arutlusele tuleks või poliitiliselt mõistlik oleks, aga tema hinnangul peaks Skandinaavia politseinike hinnang mõjuma Eestis äratuskellana, et meie kuritegevuse vastases võitluses ei ole kõik nii ilus ja roosa, nagu statistiliselt on püütud näidata. Kuritegevuse statistika ja reaalne olukord on tema hinnangul erinevad.

Olukorra parandamine ei ole riigikogulase hinnangul üleöö võimalik, kuid eelkõige tuleb teha rahvusvahelist koostööd ning tähtis roll on ka sideohvitseridel, kelle arvu on viimastel aastatel kokku tõmmatud.

"Teine asi on muidugi see, mida pean väga oluliseks ja mis on viimasel ajal Eestis longanud - kindlasti on selle taga ressursipuudus viimastel aastatel - et meie võimekus võidelda varjatud kuritegevusega on tunduvalt langenud," tõi Anvelt välja.

Ta selgitas, et kui inimeselt varastatakse näiteks jalgratas, kirjutab ta selle kohta politseile avalduse. Narkokuritegevuse avastamine ei põhine aga avaldustel, sest see on varjatud kuritegevus, milleni jõutakse ainult politsei jälitustegevuse kaudu.

"Statistika näitab ja meil kiidetakse, et narkokuritegevus Eestis pidevalt langeb. Sellepeale lubage naerda - see tähendab seda, et politsei tegeleb nende probleemidega vähem ja eks see mõjub mingi lainena ka välismaale," tõdes Anvelt.

Tema arvates tuleks nüüd, mil majanduslanguusest on välja jõutud, sisejulgeoleku rahastamine tõsiselt üle vaadata, kuna see on väga nutuses seisus. Raha pole kõige alus, aga kindlasti see mõjutab olukorda, nentis ta.

Reimand: Baltimaad võidi Balkani maadega segi ajada

Politsei- ja piirivalveameti kriminaalteabebüroo juht Lenno Reimand rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et kirjas, mille Põhjamaade politsei ametiühingute liit saais Norra justiitsministrile, juhiti tähelepanu rahastamisprobleemidele Läti ja Leedu politseis.

"Seos Schengeniga on toodud sisse sedakaudu, et kuna Schengeni ruumis on inimestel liikumine vaba ja politseikoostöö peab olema võimalikult tihe, siis kui Lätis ja Leedus politsei alarahastamine jätkub, võib see tähendada julgeolekuriski ka teistele Schengeni riikiidele," märkis ta.

Kirja saatnud ametiühing toetub Norra ametlikule ohuhinnangule, milles on aga palju segadust. Nimelt on seal lause, kus öeldakse, et  viisavabadus Serbia ja Montenegroga toob kaasa Balti riikidest pärit kurjategijate vaba liikumise. On aimatav, et küllap mõeldakse Balkani maadest pärit kurjategijaid.

"Üritasin leida igalt poolt sellist numbrit, seda ei ole kusagil olemas," kommenteeris Reimand artiklis toodud fakti, et 80 protsenti organiseeritud kuritegevusest teevad Baltimaadest pärit isikud. "Võibolla tuleb natuke peeglisse vaadata ja küsida endalt, kui räägitakse Balti riikidest, kas siis iga kord peab pulss kiiremini liikuma hakkama".

Schengeni leppe muutmist võib algatada iga lepinguosaline, kuid see vajab Euroopa Komisjoni heakskiitu.

Siseministeeriumi nõunik Piret Lilleväli ütles, et piirikontrolli taaskehtestamine on võimalik juhul, kui  on tekkinud tõsine oht riigi avalikule korrale või sisejulgeolekule. Sellisest kontrollist ja ajutisest taaskehtestamisest tuleb teavitada kõiki teisi Schengeni leppega liitunud riike ja Euroopa Komisjoni.

"Ükski riik ei saa kehtestada piirikontrolli mis tahes teise riigi kodanikele eraldi, piirikontrolli ajutine taaskehtestamine eeldab piirikontrolli kehtestamist kõikidele riiki saabuvatele piiriületajatele Shengenist väljaviskamist, see on sisutühi mõte," lausus ta.

Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, on meil ka juriidiliselt kohustus kuuluda Schengeni viisaruumi. Ja kindlasti ei saa meie väljaarvamist, piirikontrolli taaskehtestamist või muud sarnast nõuda riik, kes pole ise liikmesriik.

Karin Koppel, Siiri Ottender-Paasma