Koolides hakatakse õpetama intellektuaalomandi kaitset (4)

21.07.2011 14:18
Madis Järvekülg

Sügisest hakatakse Eesti koolides ühiskonnaõpetuse tundides rääkima autoriõigustest jaintellektuaalomandi kaitsest.

Õpetajate koolitamine juba käib ja sügiseks valmivad uued õppematerjalid intellektuaalomandi ja selle kaitse teemadel. Materjalidest valmib kolm varianti erinevas vanuses õpilastele, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Eesti Äritarkvara Liidu tegevjuht Martin Hiir ütles, et 6. klassi õpilasele on tarbetu rääkida otseselt paragrahvidest ja vastutuse suurusest ning neile tuleb pigem rääkida, mida tähendab intellektuaalomand.

"Pilt, mille sa joonistad kunstitunnis, on sinu loodud. Sul on selle õigused," lisas Hiir näitena.

Hiire sõnul saadakse 9. klassis juba detailsem ülevaade, mis on seadusega lubatud ja mis ei ole. "Kelle käest peaks küsima, kui sa tahad koolipidusid korraldada ja muusikat lasta seal või bände esinema kutsuda, et milliseid eeskirju tuleb siis täita," selgitas Hiir.

Keskkooli õpilaste näol on aga tegemist arukate inimestega, kes ise on aktiivsed ja korraldavad kontserte, üritusi ning kes loovad tarkvara, filme ja muusikat, iseloomustas Hiir kolmandat vanusegruppi.

Hiire sõnul on Eesti selliste üldhariduskoolide õppematerjalide poolest maailmas ainulaadne.

Mis on intellektuaalomand?

Vandeadvokaat Kaido Uduste ütles, et intellektuaalomand jaguneb autori- ja tööstusomandiõiguseks. Esimese alla kuulub näiteks muusika-, kirjandus- ja kunstiteoste kaitse. Tööstusomandiõigused on aga seotud erinevate kaubamärkide, tööstusdisanilahenduste ja patentidega.

See, millises mahus tohib teost või selle koopiat kasutada, peab tulema autoriõiguste omajalt ning Uduste sõnul on seaduse järgi autoriõiguste kuritarvitamise vorme väga palju.

Autoriõiguste rikkumise alla käib Uduste sõnul teoste ebaseaduslik kasutamine. "Kasutamise alla läheb reprodutseerimine ehk siis koopiate tegemine, läheb ka levitamine –  näiteks kui mingisuguseid plaate müüakse või antakse üle," ütles Uduste. Samuti läheb sinna alla tema sõnul üldsusele kättesaadavaks tegemine, ehk internetti üleslaadimine või avalik esitamine.

Uduste sõnul on näiteks piraatlus tarkvara programmide suhtes Eestis levinud 50 protsendi ulatuses. Ta lisas, et autoriõiguste omanikud pöörduksid õiguste rikkumiste korral tsiviilkohtu või politsei poole.

Intellektuaalomandi võltsimise ja piraatluse tõttu kaotab maailmamajandus aastas ligi miljard eurot ja 2015. aastal on piraatluse tõttu ohus 2,5 miljonit töökohta, selgus Rahvusvahelise Kaubanduskoja tänavusest uuringust.

Toimetas Kertu Kula