19.10.2011 09:49
Sama kahjulik kui tugev inglise mõju eesti keelele, on ka üleliigne rahvustunne ja nö vanast kinnihoidmine, arvab Tartu Ülikooli eesti keele didaktika professor Martin Ehala.
"Konservatiivne rahvuslus on vajalik nagu äädikas marinaadis – kui seda on liiga vähe, läheb kõik roiskuma. Aga kui seda on liiga palju, ei taha seda keegi süüa," arvab Ehala.
Tema hinnangul mõjub kultuuriruumi liigne ideologiseeritus, eriti selline, mis üles ehitatud vastandustele "meie või nemad", eestlane versus venelane, pärssivalt vabale ühiskondlikule mõttevahetusele. "Selline süsteem ei saa olla arenemisvõimeline, sest seal puudub võimalus millegi uue tekkeks," on Ehala kindel.
"Keeleküsimused on inimeste ja ühiskondade enesemäärangus kesksel kohal. Ometi seavad paljud Euroopa ühiskonnad end raske valiku ette kultuurilise ja ärilise üleilmastumise veetluse ning kohaliku eripära väärtustamise vahel," selgitas homme Tartus algava sümpoosioni üks korraldaja, Tartu Ülikooli rahvusvahelistumise nõunik Virve-Anneli Vihman.
Tema sõnul seisavad sama dilemma ees ka ülikoolid, kes ühelt poolt ihkavad rahvusvahelistuda ning püsida maailma konkurentsis, teisalt tunnevad vastutust kohaliku kultuuri ning rahvuskeelse teaduse edendamise eest. "Olukorras, kus ratsionaliseerimine pitsitab nii riikide kui ka ülikoolide eelarveid, on Euroopa kontekstis tähtis analüüsida keelte kaudu üles ehitatud identiteetide elujõudu," sõnas Vihman.
20. oktoobril algab Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis rahvusvaheline sümpoosion "Keel ja identiteet". Küsitakse, kas eesti keel ja kultuur jäävad püsima. Kas väikestel keeltel on üldse üleilmastuvas maailmas mingit ellujäämisvõimalust? Sümpoosion kestab 22. oktoobrini ning on kõigile huvilistele tasuta.
Arutelus osalevad Euroopa keelepoliitika kujundajad ja tunnustatud keeleteadlased meilt ning mujalt. Teiste seas esinevad kunagise Euroopa vähemuskeelte büroo president Neasa Hegarty (Iirimaa), California osariigi Long Beach’i ülikooli keele ja antropoloogia professor Alexanda Jaffe ning Trinity kolledži (Dublin, Iirimaa) germaani uuringute osakonna professor Jürgen Barkhoff. Sõna saab ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.
Sven Randlaid