Norra kaalub välismaalt pärit vangide karmimat kohtlemist (1)

27.10.2011 21:43
Siiri Ottender-Paasma

Norralased plaanivad välisriikidest pärit kurjategijatele kohandada eraldi vangla, mis ei vasta Norra standarditele ja kus neid õpetatakse tööd tegema.

Sellise otsuseni on viinud asjaolu, et rohkem kui pooled Norras kinnipeetuist on välismaalased, kes pärast vabanemist ei taha sugugi kodumaale tagasi pöörduda. Kõige rohkem on Norras Leedust pärit kurjategijaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Karm tõsiasi norrakate jaoks on, et kui aastal 2006 oli nende vanglates 553 välismaalasest vangi, siis nüüd on see arv ligi 1200. Kriminaalide arvu tipus troonib Leedu, aga ka Poola, Rumeenia ja Nigeeria.

"Eesti Norra kuritegevuses tooni ei anna. Kui me räägime statistiliselt, siis 2010 ja 2011 veidikenegi raskema kuriteo eest peeti kummalgi aastal kinni üks Eesti kodanik. Rohkem on, kui me räägime näiteks röövidest, need on toimunud Kesk-Euroopas ja loomulikult on Eesti kurjategijaid väga suurel hulgal Soome vabariigis," rääkis politsei- ja piirivalveameti kriminaalteabebüroo juht Ivo Kolk.

Norra justiitsminister on teinud valitsusele ettepaneku luua Ullersmo vanglasse välismaalaste jaoks eraldi osakond, lootes, et nii õnnestub neid pärast karistuse kandmist rohkem riigist välja saata. Raha selliseks ettevõtmiseks on eelarves olemas, kuid sealse vanglate ameti arvates on olukord nii hull, et sellest enam ei piisa.

"Kui nad on oma karistuse kandnud, peaksid nad pöörduma tagasi oma riiki. Seda oleks palju lihtsam korraldada, kui nad oleksid eraldatult ühes osakonnas," märkis Norra justiitsminister Knut Storberget.

Norra vanglate ameti juht Knut Are Svenkerud märkis aga, et eraldi osakond vanglates ei ole piisav ja nende kinnipidamiseks tuleks määrata üks vangla tervikuna.

Ka on norrakad jõudnud veendumusele, et nn Norra standardit ehk meie mõistes kolmetärnihotelli omaette vannitubade ja lameekraanteleritega, trellitamata akende, jõusaalide ja raamatukoguga ei ole mõistlik sissesõitnud kurjategijatele pakkuda. Norras maksab ühe kinnipeetava ülalpidamine 200 eurot päevas, selle hulka on arvestatud ka vangi 300 euro suurune taskuraha kuus.

"Me peaksime välismaalastele pakkuma  tööturuteenust, et neil oleks oma kodumaale naastes kergem seal tööd leida. See tähendab, et me ei peaks neile siinses vanglas pakkuma Norra standardeid, kuna nad ei pea tagasi pöörduma Norra ühiskonda," ütles Svenkerud.

Üldteada fakt on ka see, et Norra karistused on ühed leebemad, lisaks võib vang Norras saada töötukindlustushüvitist ja mitmeid muid hüvesid.

Toimetas Karin Koppel