Talvine ühendus Abruka saarega paranes

10.02.2012 22:21
Margus Muld

Abruka saarega ühenduse pidamine jõudis sel talvel uude etappi ja saarele pääseb nüüd uue mootorkelgu ja tuule ning lume eest kaitsva haagisreega.

Väikesaarte programmist ja Kaarma valla omaosaluse eest soetatud 23 000 eurot maksnud mootorsaan ja haagisregi annavad abrukalastele tänavu mõnusama ja soojema võimaluse Saaremaale pääsemiseks.

Pärast kümneminutilist reesõitu koos Abruka postiljoniga oligi "Aktuaalne kaamera".juba Abruka saarel, kus  sadamas on kohe tervitamas  silt "Vöta aeg maha". Saarevaht Rein Lember kinnitas, et abrukalased pole ise küll aega maha võtnud ja teevad oma talviseid nokitsemisi.

"Pensionär peab pensionäriametit, saarevaht valvab saart, meil käib siin metsategu. Suvesaarlased hetkel viibivad meil mujal sel lihtsal põhjusel, et praegu on talv ja ei ole suvi. Abruka põliselanikud, koos meestega, kes siin tööd teevad, on 15 elanikku. Puudust ei tunne, probleeme ei ole!" rääkis Rein Lember.

Jäävangis pole Abruka rahvas sellel aastal olnudki. 31. jaanuaril tehti veel viimane reis laevaga ja siis  mõne päeva pärast kandis juba jää maastikusõidukit Argo.

Abruka voorimees - just nii palub Kaupo Heinlaid end ise nimetada - ütles, et sõit mööda jääd meelitab siiski ka suveabrukalasi korraks talvel saarele. Seda enam, et saarele pääseb nüüd sellise ilmastikukindla saaniga, kuigi konarlikust jääst tingitult pisut rappudes.

"Kunagi sai saani peal oldud, vatitekk, ümber ja kogu ilmastik käis sust üle. Aga nüüd inimesed on varjus ja saavad raadiot kuulata. Kuna täna on reede õhtu, siis täna tuleb ehk mitu korda käia, see jää meelitab saarele suvitajaid ka kohale," rääkis Kaupo Heinloo.

Abruka saarevaht rääkis, mis on talvise saare võlu ja kas pole ohtu, et vaikusest võiksid kõrvad valutama  hakata.

"See on parim ravim igasuguse stressi, igasuguste hädade vastu. See on puhas nauding. Ma ei tea, millega teda võrrelda!" ütles Rein Lember.

Lääne-Eesti asustatud väikesaared on tänaseks valdavalt kõik püsiühenduse mandri või suuremate saartega saanud merejää kaudu. Ainult Ruhnu ja Kihnu pääsemiseks peab kasutama  lennuliiklust.

Toimetas Heikki Aasaru