Autoriõiguste asjatundja: loomine ja jagamine on omavahel põimunud (6)

29.02.2012 16:20

Vabadus luua eeldab ka võimalust juba olemasoleva loominguga tutvuda, sest isolatsioonis ei sünni mitte ükski uus kultuuri- ega teadussaavutus, ütles interneti autoriõiguste ekspert Peeter P. Mõtsküla.

Mõtsküla rääkis ERRi uudisteportaali ja poliitikauuringute keskuse Praxis korraldatud avalikul arutelul internetivabaduse teeside üle, et teesid ei räägi üksnes autoriõigustest, vaid loomingust ja selle jagamisest.

"Vabadus ei peaks olema piiratud n-ö lõigustatud või segmenteeritud seadustega. Ülimalt oluline on see, et vabadus luua eeldab muu hulgas ka võimalust juba olemasoleva loominguga tutvuda, sest isolatsioonis ei sünni mitte ükski uus kultuuri- ega teadussaavutus. Me kõik seisame hiiglaste õlgadel - nende mõtlejate, loojate õlgadel, kes on käinud enne meid. Ja see on peamine põhjus, miks loomine ja jagamine on omavahel läbi põimunud, lahutamatult seotud," rõhutas Mõtsküla.

Ta lisas, et niipea, kui lakkab teadmiste ja loomingu vaba liikumine, peatub ka uue loomingu loomine.

"See, mida meie, võrgulapsed, tahame, on reaalne, tõeline demokraatia, mis on võib-olla midagi muud, kui vana maailma ajakirjandus unistab," lausus ekspert, kelle arvates peab autoril olema õigus saada oma panuse eest kultuuri- ja teadusvaramusse õiglast tasu, kuid see õigus ei tohi põhjendamatult piirata teadmiste vaba liikumist.

See tähendab, et autori, leiduri või muu looja kontrolliõigus oma loomingu edasise kasutamise osas peab olema ajaliselt piisavalt hästi piiratud, et mitte tekitada olukorda, kuhu oleme praegu jõudnud - tuhanded teosed on minetanud oma majandusliku väärtuse ja ometi ei ole neid võimalik legaalselt kasutada uue, tuletatud väärtuse loomiseks, märkis Mõtsküla.

"Oleme lõiganud ära suure hulga hiiglasi, kelle õlgadel seistes me näeksime palju kaugemale," nentis ta.

Tamkivi: teenusepakkujate asemel keskendume kasutajatele

Praxise nõukogu liige Sten Tamkivi tõi välja, et olemasolevad seadused ja regulatsioonid on loodud teenusepakkujatele keskendudes, kuid mõttepaberis on võetud vastupidine suund - rääkida kasutajatest ja indiviididest.

"Nende kahe maailma üks kokkupuutepunkte on e-turg. Ütleme, et igaühel on õigus turvaliselt üle riigipiiride kaubelda jne, see toimub täna ja on üks neist interneti toimimisprotsessidest, mis aitab ka interneti eksistentsi rahastada. Kui poleks kaubandust, poleks ka seda internetti, mis võimaldas araabias revolutsiooni teha, ja ka innovatsiooni oleks vähem," ütles ta.

Tamkivi sõnul ei ole aga autoriõiguste regulatsioon reaalsusele järele tulnud - kui keegi üritab isegi Euroopa-siseselt internetis kaubelda, peab ta maadlema küsimusega, kas maksu tuleb maksta kasutaja, ostja või serveri asukohamaal.

Ta rõhutas, et internetivabaduse teesid ei peaks jääma kitsalt ainult ACTA preambulaks, need peaksid olema ühe riigi- või lepinguülesed.

Meikar: eesmärk võiks olla teeside vastuvõtmine ÜROs

Inimõiguste instituudi nõunik Silver Meikar sõnas, et neist teesidest peaks kujunema dokument, mis võetakse kätte iga kord, kui arutluse all on mõni uus seadus või seadusemuudatus, mis puudutab internetivabadust.

"Teiseks, kui soovime olla internetivabaduse eestkõnelejad maailmas, peame lisaks sellele, et neid teese tõstatame rahvusvahelistel kogunemistel, reaalselt toetama ka neid inimesi ja organisatsioone, kes elavad riikides, kus pole kohapeal üldse internetivabadust," ütles ta ja lisas, et see võiks olla meie arenguabi põhivaldkond.

Endine poliitik märkis, et Eesti kandideerib ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks, kus meil oleks päris raske olla näiteks naiste õiguste eestkõneleja, arvestades meie palgalõhet ja naiste osakaalu riigikogus. Meie rida võiks aga olla justnimelt internetivabadus ja eesmärk nende samade teeside vastuvõtmine ÜROs.

Viik: interneti reguleerimisel peaks vältima Metsikus Läänes tehtud vigu

IT-visionäär Linnar Viik rääkis, et internetti on mõnikord võrreldud Metsiku Läänega, kus kasu saamise nimel kullaväljade poole liiguti.

"Metsik Lääs saadi ka 19. sajandiks kontrolli alla, kui föderaalkontroll oli indiaanlased reservaatidesse suunanud ja maa neilt ära võtnud ning kehtestanud kapitaliõiguse. /.../ Seda Metsikut Läänt on meil nüüd võimalik reguleerima hakata, aga äkki õpiks ajaloost. Nende teesidega püüame maha tõmmata joone. Metsiku Lääne reguleerimise ajal polnud keegi kuulnud mõistest "inimõigused". Tänapäeval on see olemas ja alustagem sellest, et mis iganes regulatsioone me internetis ei püüaks luua, nad lähtuvad internetivabaduse teesidest," lausus Viik.

Ta selgitas, et algatuseks peaks lähtuma õigustest ja vabadustest, mitte keeldudest, ning internetivabaduse teesid peaks olema tulevastele regulatsioonidele lähtepunktiks, millega arvestades tuleb igasugu algatusi ette võtta, aga nad oleks heaks tavaks ka teenusepakkujatele.

Karin Koppel