14.03.2012 15:37
Riigikogu kiitis ametiühingute teravale vastuseisule vaatamata heaks kollektiivlepingu seaduse muudatused.
Kuigi kollektiivlepingu muutmise seaduseenõu muudeti enne selle vastuvõtmist, on see opositsiooni ja ametiühingute kinnitusel endiselt kaldu tööandja poole.
Seadusemuudatuse kohaselt võib tähtajatu kollektiivlepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud.
"Mis selle seaduse vastuvõtmisel tekib? Tekib selline olukord, kus üks lepingupool [tööandja] saab suure eelise," rõhutas sotsiaaldemokraat Eiki Nestor täna riigikogus.
Nestori sõnul ei ole praegu seaduses mõistet "tähtajatu kollektiivleping" olemas., vaid kui teist tähtaega pole määratud, kehtib see aasta.
"Ja kui keegi tõesti kuskil on kirjutanud kollektiivlepingusse ka sätte, et see on igavene, siis selle vältimiseks ei ole midagi muud lihtsamat kui muuta hoopis teist paragrahvi seaduses ja öelda, et kollektiivlepingud ei saa kehtida üle kolme, nelja, viie aasta," lisas ta.
"Tööandja saab võimaluse läbirääkimiste käigus - kui teine pool tuleb küsima näiteks kõrgemat palka -, öelda, et sellega ma ei ole nõus ja peale kõige muu sellest varasemast jätame ka kõik ilma, kui te siin kaua veel käratsete," ütles Nestor.
Reformierakondlane Valdo Randpere vastas, et kehtiv seadus lähtub põhimõttest, mille kohaselt sõlmitakse kollektiivleping küll tähtajaliselt, ent tähtaja möödumisel säilib pooltel kohustus lõppenud kollektiivlepingut edasi täita.
"Kui uut lepingut sõlmida ei õnnestu, toob selline lahendus kaasa vana lepingu igavesti edasikehtimise," sõnas ta ning kinnitas, et selline olukord on vastuolus põhiseadusega.
"Lepinguvabadus ei saa olla ühesuunaline tänav, mille blokeerib räusates ja punalippe lehvitades see lepingupool, kes sülitab mitte ainult liikluseeskirjadele, vaid peab ka põhiseadust paberitükikeseks, mida saab muuta väljapressimiste kaudu," ütles Randpere.
Eelnõu poolt hääletas 53 saadikut ning vastu oli 40.
Oliver Kahu