Euroopa Liit otsib võimalusi majanduse ergutamiseks

09.05.2012 12:25
Kadri Kukk

Euroopa Liidu institutsioonide juhid otsivad uusi võimalusi investeerimiseks Euroopa majandusse. Kaalutakse Euroopa Investeerimispanga kapitali tõstmist ning ka seda, kuidas struktuurifondide raha liikmesriikides eesmärgipärasemalt kasutada.

Kreekas sai valitsuse moodustamiseks mandaadi vasakpoolne Alexis Tsipras, kes põhimõtteliselt mässab Euroopa Liidu ja IMFi nõutud kokkuhoiuprogrammi vastu ja võitis valimistel selle platvormiga umbes 17% häältest, vahendasid ERRi raadiouudised.

Tsiprase ja tema juhitud vasakpoolse Syriza valimisprogrammi järgi peab Kreeka hülgama rahvusvaheliste laenuandjatega kokku lepitud 174 miljardi euro suuruse abiprogrammi, riigistama pangad, pöörama tagasi tööturureformid ning lõpetama Kreeka laenu tagasimaksed.

Kui Euroopa Keskpank on seni hoidunud spekuleerimast mõne riigi euroalast lahkumise üle, siis sakslasest keskpanga juhatuse liige Jörg Asmussen märkis eile teravalt, et Kreeka peab arvestama, et kui ta soovib jätkata euroala liikmena, siis pole olemas alternatiivi laenuprogrammi täitmisele.

Samal ajal valmistatakse Brüsselis ette juba kahe nädala pärast toimuvat erakorralist Euroopa ülemkogu, mis vähemalt praeguse kava järgi peaks keskenduma majanduskasvule. See on ülemkogu, kuhu esmakordselt saabub ka peatne Prantsusmaa president Francoise Hollande, kel on siis võimalus kolleegidele selgitada, kuidas näeb tema Euroopa majanduskasvu taastumist.

Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ning komisjoni president José Manuel Barroso loodavad, et ülemkogul lepitakse kokku Euroopa Investeerimispanga kapitali tõstmises 10 miljardi euro võrra, mida liikmesriigid saaksid kasutada kulukate Euroopa mõõtmetega infrastruktuuriprojektide rahastamiseks. 82 miljardi euro ulatuses seni veel kasutamata struktuurivahendeid peaks komisjoni meelest samuti kanaliseerima töökohtade loomisesse.

Olli Rehn on tunnistanud sedagi, et komisjon võib pikendada tähtaegu liikmesriikidele jõudmaks oma eelarvega tasakaalu.

Vaadates praegust olukorda Kreekas ning probleeme Hispaania panganduses, on kaheldav kas ülemkogu saab siiski piirduda vaid majanduskasvu teemadega. Nii nagu väga mitmel korral viimastel aastatel võib ka nüüd Kreeka tippkohtumise varjutada.

Toimetas Inga-Gretel Linkgreim