Õpilasesindused: enamik õpilastest pole vaheaegade muutmiseks valmis (2)

21.05.2012 14:52

Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimehe Liina Hirve sõnul ei ole enamik Eesti õpilastest valmis koolivaheaegade muutmiseks, kuid samas peaks seda arutama iga kool eraldi.

"Valdav enamik õpilaskonnast ei ole siiski valmis selleks. On harjutud tavapärase kolmekuuse suvevaheajaga ja patareide laadimise aega on ikkagi vaja," märkis Hirve Vikerraadio saates "Uudis+".

Ta lisas, et juba maikuus on ilmad üsna soojad ning enamus õpilasi käivadki viimastel nädalatel koolis selle motivatsiooniga, et kohe-kohe saab kool läbi ja saab vaheajale minna. "Isegi kui meil oleks talvel või kevadel lisavaheaeg, siis praegusel hetkel, arvestades, et Eestis lähevad juba suve alguses ilmad soojaks, ei ole õpilastel juuni alguses enam seda motivatsiooni koolis käia, mis tal on tegelikult veebruaris või märtsis. Antud hetkel enamus õpilaskonnast sellega nõus ei oleks," selgitas ta.

Seda, kas tuua suve lõpus kooli algus varasemaks, tuleks Hirve hinnangul küll arutada, kuid ka 1. septembri traditsioon annaks õpilastele motivatsiooni uueks õppeaastaks. "1. september on väga tugev traditsioon ja ka traditsioonid annavad inimesele teatava motivatsiooni ehk kui me läheme kõik koos 1. septembril kooli, siis ikka on selline uue kooliaasta alguse tunne, mis annab hea lükke. Seda tasuks kindlasti arutada laiemalt, praegu on olnud rõhk suve alguse kärpimise peal. Siiski kardan, et õpilastel on üsna tugevalt sissekodeeritud, et neil on see kolm kuud vabadust."

Lisavaheaegade tegemine peaks olema Hirve hinnangul iga kooli enda teha. "Ma julgustaksin kooli omanikke ja hoolekogusid avama seda diskussiooni kooli tasandil, kaasates väga laia õpilaskonda ja õpetajaskonda. Juhul, kui koolipere on ühiselt arusaamal, et see annaks juurde ja õpilased jõuaksid niimoodi paremini välja vedada kooliaasta lõpuni ja ei istuks koolipingis viimasel kuul oodates, et kohe saab õppeaasta läbi, vaid teeksid veel tööd tänu sellele, siis miks mitte," rääkis Hirve.

Probleem on pikad koolipäevad

Liina Hirve sõnul antakse Eesti koolides liiga palju kodutöid. "Oleks siis, et koolipäev on ainult koolis, aga probleem tekib sellega koos, et õpilastel on tegelikult üsna palju kodutööd. Kui meil oleks tõepoolest koolisüsteem nii, et õpilane käib koolis ja ei pea kodus enam midagi tegema, vaid lähebki ainult huviringi, siis oleks asi vast üsna hea. Aga antud hetkel on mure see, et lisaks sellele, et nad on kaheksa tundi koolis, pärast lähevad nad huviringi ja siis on kodus teha tohutu mass kodutöid. See on koht, mis tekitab probleemi," selgitas ta.

Õpilasesinduste liit ongi tema sõnul võtnud seisukoha, et kodutööde maht ei tohiks olla nii suur, kui õpilased peavad koolis veetma nii pika aja nagu nad seda praegu teevad. Seejuures tulevad mängu koolide ainekavad, mis on Hirve hinnangul liiga mahukad. "Usun, et see väga palju kajastubki selles, et kuna koolitunnis ei jõuta piisavalt palju läbida, siis jääb õpilastel meeletu maht kodus omandada."

Merili Nael