Patsient nõuab hambaarstilt kehva ravi hüvitamist (3)

20.06.2012 18:54
Tiina Jaakson

Lähiajal jõuab kohtusse juhtum, kus arstilt soovib kehva raviga tekkinud kahju hüvitamist patsient, kes kulutas hammaste ravile 65 000 krooni, kuid peab nüüd tehtud tööde parandamisele kulutama veel 10 000 eurot.

Hambaravi käigus kannatanud patsient ja ka teda ravinud arst on toimetusele teada, kuid patsiendi soovile vastu tulles nende nimesid ei nimetata. Arsti, kelle juures patsient hambaid ravis, leidis ta tänu reklaamile, kus lubati suurepärast diagnostikat ja ravi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Viimaseks piisaks, miks ravist loobusin, oli see, et mul kukkus ära sild ja selle alus oli mädanenud," rääkis patsient.

Arst, kelle juurde patsient tagasi pöördus, keeldus patsiendi sõnul teda kontrollimast. Patsient rääkis, et tegi juhtunust pildid ja hakkas otsima arste, kes kõik fikseeriks. Ta ütles, et arstid leidsid mitmeid vigu, kuid keegi ei tahtnud neid oma allkirjaga kinnitada. Patsient pöördus siis Eesti patsientide esindusühingusse. Juhtunut hindas seejärel sotsiaalministeeriumi juures koos käiv terviseteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon.

"Mina saan vaadata vaid röntgenpilte ja dokumentatsiooni, mis sellega on kaasas käinud. Sellepärast pean toetuma sellele, nagu väidab üks teine hambaarst, et see hambakönt, mille peale tehti protees, ei olnud piisava tugevusega," rääkis Eesti hambaarstide liidu hambaravi eriala põhinõunik Taavo Seedre.

Ta lisas, et põhiviga oli patsiendi ja arsti omavaheline puudulik kommunikatsioon.

"Õige käitumine kindlasti oleks olnud, et arst, kes näeb, et tema töö ei ole õnnestunud või on tekkinud komplikatsioon, lahendab selle komplikatsiooni ise," rääkis Seedre.

Ekspertkomisjon soovitas pöörduda terviseametisse. Ka terviseamet leidis puudusi, mille seas oli näiteks aegunud  või puuduva tähtajaga ravivahendite kasutamine. Terviseamet soovitas arsti pädevust hinnata hambaarstide liidul.

"Ja selle arsti viivitamise tõttu venis pädevuse hindamine pool aastat. Lõpuks siis ikkagi oli hindamine ära ja leiti maikuus, et  ikkagi see arst on pädev," ütles Eesti patsientide esindusühingu infojuht ja nõustaja Anne Veskimeister.

Hambaarstile saadeti patsientide esindusühingu abiga jaanuaris kahjunõue ja meeldetuletus, vastust pole tänaseni.

"Ma jäin paljudest hammastest ilma, seetõttu pean nüüd tegema uue implantaatide paigaldamise, mis on väga kallis protseduur," nendib patsient.

Kui nurjunud ravi olid patsiendi kinnitusel maksma läinud 60 000-65 000 krooni, siis uus ravi on veel kallim. "Kogu see ravi maksab kokku 10 000 eurot ja raviplaan on koostatud ja ametlikult dokumenteeritud," lisas ta.

Patsient ütles, et tal ei jää enam muud üle, kui kohtusse kahjutasu nõudma minna ja dokumendid on koos. Anne Veskimeister lisas,  et väiksemate summade puhul võib kohtutee patsiendile ravist kulukamaks osutuda ja on ebaõiglane. Tema hinnangul vajaks Eesti sarnast süsteemi nagu on Põhjamaades, mille mõte pole otsida süüdlast, vaid parandada kvaliteeti.

"Meie naabermaas Soomes on selline kahjude hüvitamise süsteem, kus ei võeta vastutusele arsti ega isikuliselt kedagi, vaid kui ongi mingisugune tüsistus või patsiendil on reaalselt tekkinud kahju ükskõik mis põhjusel, siis ikkagi makstakse kompensatsiooni," selgitas Veskimeister.

Patsientide esindusühing nõustas mullu patsiente veidi enam kui 1700 juhtumi asjus. Kui mullu puudutas kaebustest 10 protsenti hambaravi juhtumeid, siis nüüd on neid 13 protsenti.

Toimetas Karin Koppel