Vane: teatud tõmblemine liikluses ei tähenda kaamerate läbikukkumist (1)

21.06.2012 08:10

Maanteeameti nõunik Villu Vane sõnul ei tähenda mullune keskmise kiiruse tõus Tallinna-Tartu maanteel, et kiiruskaamerad ei täida oma funktsiooni, sest võrreldes kaamerate eelse ajaga on kiirused märgatavalt vähenenud.

"Kaamerad töötavad, hästi töötavad ja mõju on tuntav. Mis magistritöös välja tuli ja mis paika peab, on see, et 2011. aastal tõepoolest keskmine kiirus kasvas. So what? Ega keskmine kiirus tänu kaameratele ei jäägi pidevalt langema. Mingil hetkel jääb see ühele tasemele: ühel aastal natuke kõrgem, siis jällegi madalam. Ja nii ongi," rääkis Vane intervjuus ETV hommikuprogrammile.

Vane toonitas, et keskmine kiirus võrreldes kaamerate eelse perioodiga on siiski oluliselt langenud, kiiruseületajaid on vähemaks jäänud ning ka suurte kiiruseületamiste arv on vähenenud.

"Asi toimib ka sedapidi, et kui 2010. aasta aprillikuus oli kaamerate poolt registreeritud keskmine ööpäevane rikkumiste arv 550, siis 2011. aastal oli natuke üle 300 ja 2012. ligi 170," märkis Vane.

Maanteeameti eksperdi sõnul on kiiruskaamerate laiem eesmärk ikkagi rahustada liiklust õnnetusterohkemas kohas, sest tervet teed niikuinii kontrollida ei saa. Et mõõta lõigupõhiselt keskmist kiirust, eeldaks põhjalikku seadusandluse muudatust ning on Vane kinnitusel kulukas.

Vane sõnul on ta kaamerate teemal konsulteerinud paljude kolleegidega ja üheskoos on jõutud järelduseni, et Tartu maanteel tervikuna on liiklus läinud rahulikumaks.

Ta möönis, et kaamerapunktide vahel teatud tõmblemine on. Pigem tulenevat see sellest, et teatud osa juhte võtab kiiruse liiga alla.

"Mina sellest aru ei saa, miks see nii on ja kust see tuleb. Kui sõita lubatud kiirusega, siis hirm kaamera ees ei tohiks olla nii suur, et võtad igaks juhuks veel 10 kilomeetrit alla. Seda ei ole ju vaja," sõnas Vane.

Priit Luts