Koppel: kriisi on veel võimalik talutavamatesse rööbastesse sundida (1)

27.06.2012 06:56

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul jätkab euroala olukord halvenemist seni kuni ei võeta ette turge positiivselt üllatavaid samme, samas loodab ta, et selleks ajaks, kui järgmise võimaliku abipaluja Itaalia olukord päris täbaraks läheb, on olukord probleemidega tegelemisel paindlikumaks muutunud.

Esmaspäev tõi endaga kaasa Hispaania ametliku taotluse EL-ilt finantsabi saamiseks, sellele järgnes õhtul Küprose teade, et ka nemad välisabita hakkama ei saa. Koppeli sõnul ei omistaks ta nendele konkreetsetele intsidentidele ega nende ajalisele lähestikkusele liiga suurt tähtsust.

"On üldteada fakt, et võlakriis kestab, olukord halveneb ning poliitilise eliidi poolt orkestreeritud meetmed kriisi leevendamiseks on paraku olnud kaootiliste improvisatsioonide kogum, milledele on alati antud turgude poolt diagnoosiks: "Liiga hilja ja liiga vähe!" Kuna sellest kontekstist ei ole siiani suudetud irduda, on olukorra halvenemine vaat et normaalne," ütles Koppel ERR-i uudisteportaalile.

"Seni kuni majanduspoliitika ohjajad ei võta ette midagi nii mastaapset, mis turge heas mõttes üllataks, jätkab olukord paraku halvenemist," lisas ta.

Praeguseks on 17 euroalariigist saanud finantsabi Iirimaa, Portugal ja Kreeka, ametliku taotluse abi saamiseks on esitanud Hispaania ning Küpros on teatanud abivajadusest. Järgmiseks võib abi vajada Itaalia.

Koppeli sõnul eksisteerib temas naiivne lootus, et selleks ajaks, kui Itaalial olukord päris täbaraks läheb, on võlakriis suudetud suunata sellistesse rööbastesse, kus probleemidega tegelemiseks on vähemalt teatud paindlikkus aja osas tekkinud.

"Hetkel räägime me siiski veel paanikaosakonnast ning potentsiaalselt kontrollimatutest ja ettearvamatutest lahendustest, mis muudaks kogu euroala ja Euroopa Liitu tundmatuseni ning mitte meeldivas suunas," rääkis ta.

EL-i juhid kogunevad olukorda hindama ja lahendusi leidma sel neljapäeval, 28. juunil toimuvale Euroopa Ülemkogule, millele on analüütikud turgude reageeringute osa kõrged ootused seadnud.

Koppeli sõnul vajaksid turud ülemkogult väga konkreetseid sõnumeid selle kohta, kas tehakse ära ühine deposiitide garantiimehhanism, kas liigutakse fiskaaluniooni suunas ja kas tulevad ühised eurovõlakirjad või mitte.

"Lisaks vajaksid turud head üllatust kas meetmete mahu ja ajalise rakendamise kiiruse osas. Tõsiste nägudega sinise lipu ees pildi tegemisest ning ebakonkreetsetest kommunikeedest seekord tõesti ei piisa," sõnas Koppel.

Koppel lisas, et paraku on sakslased väljendanud oma vastuseisu kõigile meetmetele, mis aitaks võlakriisi jõulisemalt jahutada.

"Kui me ausad oleme, siis euroala võlakoorem ei ole nii suur, et viitaks otsesele ja kohesele maksesuutmatuse ohule. Ka on jooksevkonto peaaegu-et tasakaalus. Seega on võlakriisi võimalik täna veel veidi talutavamatesse rööbastesse sundida. Jääb vaid loota, et valuutaeksperimendist nimega euro suurimat kasu saanud sakslased teevad ühte kahest – kas aduvad enda kaasvastutust europrojekti edasise käekäigu kontekstis või saavad aru sellest, et kui neil ümberringi kõik võimalikud ja võimatud asjalood hapuks keeravad, pole nende praegune pidu enam samuti kuigi pikk," kommenteeris Koppel.

Kadri Masing