Ligi: Hispaanialt oodatakse tööturureforme ja konkurentsi tagamist (8)

11.07.2012 19:00
Katrin Jüriso

Euroala rahandusministrite kokkuleppel saab Hispaania juba sel kuul 30 miljardit eurot toetusraha, kokku on abipaketi suurus 100 miljardit eurot.

Esimene 30 miljardit eurot on n-ö ettevalmistav raha, mis jõuab Hispaania kätte riikliku fondi FROB abil. ESMi sünniraskuste tõttu hakkab ülejäänud summa esialgu liikuma läbi selle eelkäija - Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi  ehk EFSFi. Kui kogu Hispaaniale antav 100 miljardit eurot liiguks läbi EFSFi, peaks Eesti andma garantii umbes 200 miljonile eurole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Küsimusele, kui suur on ettevalmistava 30 miljardi hulgas Eesti osalus, vastas Ligi, et Eesti osalust ei saa niimoodi välja arvutada. "ESM-i panust ei saagi riigile niimoodi taandada. ESM on üks omakapitaliga fond, kes laenab turgudelt, et Eesti osalus on kuskil peidus laenudes ja omakapitalis, kui väga tahta seda taandada, aga nii ei ole vaja teha," ütles ta.

Kui Kreeka EFSFi abipakett läbis Eestis riigikogu hääletuse, siis Hispaania väiksemate summade tõttu rahandusminister seda nüüd vajalikuks ei pea.

"Kui me väga tahame tehnilisi asju parlamendis arutada, siis seda võib teha, aga ega sealt head nahka mina ei prognoosiks. Praegu ma loodan, et parlament lepib sellega, et Euroopa asjade komisjoni kaudu käib see protsess," märkis Ligi.

ESMi tulevik on hetkel aga endiselt küsimärgi all. Saksa kõrgeim kohus andis eile märku, et võib kaaluda mehhanismi lubamise otsust veel nädalaid. Eesti riigikohus avalikustab homme oma seisukoha, kas ESMiga liitumine on põhiseadusega vastuolus või mitte.

Tartu ülikooli Euroopa õiguse dotsendi Carri Ginter hinnangul on Eesti arutelu tähtis seetõttu, et just siin saab rääkida väikeriikide küsimustest.

"ESMiga seonduv on muutunud mitte enam juriidiliseks probleemiks, vaid tegemist on religioosse probleemiga. Nüüd on küsimus selles, kas see n-ö religioosne teema omab ülekaalu. Saksa konstitutsioonikohtu president eile küll ütles, et nemad kavatsevad kahe jalaga seista põhiseaduse peal, isegi kui see on poliitiliselt ebasobiv aeg," sõnas Ginter.

Ta pööras tähelepanu ka Eesti kui väikeriigi jaoks olulisele ESMi asutamislepingu punktile: toetust antakse raskustesse sattunud liikmetele, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks.

Toimetasid Inga-Gretel Linkgreim ja Karin Koppel