Müller: Saksa kohtu otsus tõi kindlustunde kriisi lahenemise osas (3)

12.09.2012 21:45

Eesti Panga asepresident Madis Müller tõdes, et Saksamaa konstitutsioonikohtu tänane otsus, tunnistada ESM põhiseadusele vastavaks, võttis pingeid maha ning näitab, et euroalal on kriisi lahendamiseks vajalik abimehhanism olemas.

Saksamaa konstitutsioonikohus otsustas tagasi lükata kaebuse Euroopa stabiilsismehhanismi (ESM) mittevastavusest põhiseadusele, kuid määras omapoolsed tingimused.

Madis Müller rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et euroalal on väga vaja stabiilsust tagavate mehhanismide olemasolu ESMi näol. Samas tunnistas ta, et ESM iseenesest üksi ei ole võluvits ning mehhanism, mis üksi suudaks euroala probleeme lahendada.

"Lõppkokkuvõttes lahenduse võti peitub ikkagi selles, et kõik valitsused peavad kokkuleppeid täitma. Kõik riiigid peavad vaatama, et nenede majandus oleks tugevatel jalgadel ja ESM on lihtsalt üks täiendav tööriist selles kastis," selgitas ta.

Mülleri sõnul saabus Saksamaa konstitutsioonikohtuga kindlustunne, et euroalal on täiendav püsiv kriisi abimehhanism olemas. "Nüüd on tegelikult pall valitsuste käes. Valitsued peavad esmajärjekorras ise vaatama, et nad vajalike majandusreformidega hakkama saavad, majandusi korrastavad, konkurentsivõime parandamise nimel töötavad ja vaaatavad, et riigieelarved oleks jätkusuutlikud. Aga samas pinget on võrreldes eilsega vähem. Nüüd me teame, et meil on selline tööriist veel tagataskus abiks, kui see peaks vajalikuks osutuma," rääkis Müller.

Eesti Panga asepresident märkis saates, et ESMi puhul on võimalik laenumahtude piir selgelt ette antud ning selles tpiirist üle minna ei saa, selleks oleks vaja uuesti tulla riikide parlamentide juurde. "See piir meie arvates, juhul kui kõik valitsuset täidavad oma kohustusi, võiks olla piisav tänastest probleemidest ülesaamiseks," ütles ta.

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso esitles täna ideed Euroopa ühtsest pangandusjärelevalvest, mille kohaselt peaksid Euroopa Keskpanga järelevalve alla kuuluma kõik euroala pangad, mitte ainult suuremad või olulisemad.

Mülleri sõnul on reaalne, et Euroopa Keskpank võtab euroala pankade järelevalve teostamisel lõpliku vastutuse. Euroopa Komisjoni pakutud ajakava kohaselt peaks see kõigile ligi 6000 kommertspangagrupile euroalas jõustuma 2014. aasta algusest.

Mis aga puudutab võimalust, et ühtne järelevalve toimuks kogu Euroopa Liidus, siis seal on Mülleri sõnul praktiline probleem see, et Euroopa Keskpank on siiski puhtalt euroala institutsioon ja kindlasti tuleb leida lahendusi koostöö tagamiseks ka väljaspool euroala.

Eesti jaoks on Euroopa Keskpanga järelevalve Mülleri sõnul praktiline küsimus, kuna Eestis tegutsevad Rootsi pangad ei kuulu euroalasse. "Aga samas me ei näe, et see saaks ületamatuks probleemiks, et me ei suudaks rootslastega koostööd teha olukorras, kus Euroopa Keskpankade süsteem on võtnud vastutuse panganduse järelevalve eest."

Merili Nael