Lobjakas: Eesti poliitikud räägivad Barroso ettepanekust mööda (3)

13.09.2012 09:17

Eesti poliitikud, kes on võtnud sõna Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso eile esitatud ettepaneku kohta, et muutumaks tõeliseks majandus- ja rahaliiduks, peab Euroopa Liit arenema rahvusriikide föderatsiooniks, räägivad teemast mööda, arvab Eesti välispoliitika instituudi analüütik Ahto Lobjakas.

"Ma arvan, et José Manuel Barroso on tõusnud nagu kaeviku servale, on tõstnud püstoli ja on valmis edasi minema, aga kes ta'ga kaasa tuleb, ei tea ta ise ka," rääkis Ahto Lobjakas intervjuus ETV saatele "Terevisioon". "Ehk siis täpselt: kes on kaasas, mismoodi need inimesed või mismoodi need riigid hakkavad suhtlema, välja nägema - kogu see suhtlus. Ma ei usu, et tal väga selget arusaama oleks."

Lobjaka arvates ei tea keegi praegu täpselt, mida Barroso üleskutse tähendab, kuid eile rääkis Euroopa Komisjoni president sellest, mida on vaja, et minna koostööga järgmisele tasandile. Selleks on aga mitu erinevat mudelit.

Eesti poliitikad, kes on rõhutanud pangaliitu ja pankade kontrolli süsteemi, räägivad analüütiku meelest asjast mööda.

"Pangaliit tegelikult ei puutu sellesse asjasse otseselt. [---] Sul on nagu tuhat kivi hunnikus ja maja plaan. Pangaliit on siin võib-olla kümmekond kivi. Need Eesti poliitikud, kes pangaliitu on rõhutanud - ma vaatasin ka uudiseid - täpselt ei taju seda, mis tegelikult selle asja psühholoogia on."

Lobjaka väitel on pangaliit üks aspekt sellest, kuidas ülejäänud Euroopa näeb seda, kuidas Euroopa kõige tugevam majandus Saksamaa võiks hakata aitama nõrgemaid majandusi. See on siiski vaid väga väike element rahvusriikide föderatsioonist.

"Mis nüüd juhtub, mida tahetakse teha - mida José Manuel Barroso tahab teha (ega ta tegelikult väga täpselt ei tea) - on identiteetide ja poliitika avamine, mis on hoopis teine tasand," ütles analüütik ja tõi piltlikuks näiteks sellest, mida tahab Barroso muuta meie elus, üle-euroopalised ajalehed tulevikus.

"See ei ole küsimus võimust. See on küsimus identiteedist ja sellest, kellena me ennast näeme."

Lobjakas meenutas, et EL-i aluslepingut on pidevalt muudetud ning et Euroopa Liidu kompetentside pidev suurenemine ei ole midagi erilist.

"Meie lahustumine selles [Euroopa Liidus - toimetus], on selles mõttes väga aeglane protsess ja selle kohta saab midagi öelda võib-olla mingi 20-30 aasta pikkuses ajaraamistikus. Praegu meil on olnud seitse-kaheksa aastat. Kas me oleme lahustunud? Kas see on märgatav - see lahustumus või lahustatus?" esitas Lobjakas retoorilise küsimuse ning lisas, et debatt Barroso ettepaneku üle peaks tema meelest algama just sellest.

"Me peame paika panema enda jaoks just selle, kus me oleme selles protsessis, et näha, kuhu me liigume. Ja ma ütleksin, et praegu midagi drastilist ei ole. Ma ei usu, et Eestis midagi nii väga oleks muutunud - peale teede võib-olla. On ehitatud uusi teid jne, aga eurooplaseks saamise poole liikumine on väga, väga pikk protsess. Ja ma ütlengi: José Manuel Barroso - tal ei ole sellist plaani, et homme - isegi kui ta ütles, et 2014 tuleb mingi uus alusleping -, ega täpselt ta ei tea. Tema ei määra. Liikmesriigid peavad kokku tulema ja arutama, ja kõik on peaministrite ja presidentide kätes. Keegi midagi kartma ei pea - kõigil on vetoõigus."

"Üks asi on kindel: et see kõik toimub kas meiega või meieta," ütles Lobjakas.

Heikki Aasaru