Karin Kase jutustab sõjaeelsest Süüriast ja sealsest rahvast
Süürlased on sõbralikud inimesed, kellest arvestatav osa elavad meiega sarnaste euroopalike tavade järgi, rääkis sõjaeelset Süüriat külastanud Karin Kase.
"Mulle ei ole kunagi traditsioonilised turismireisid eriti rõõmu pakkunud, niisiis Süüria tundus päris sürreaalne koht, kuhu minna," selgitas Kase "Ringvaates". Ta reisis koos kahe eesti tudengiga, kellega oli läinud pooleks aastaks Gruusiasse õppima.
Kase sõnul oli Süüriasse jõudmine lihtne: "Sõitsime bussi ja rongiga paar ööpäeva läbi Ida-Türgi ja olimegi kohal."
Lisaks muule külastasid eestlased ka - nüüdseks kurikuulsat - vaatamisväärsust, Baal-Samemi templit Palmyra linnas, mille Islamiriik hiljuti hävitas.
"Templi mälestuseks otsisin blogist üles pildi, kus mu sõbrad on 2000-aastaste Rooma riigi loodud varemete vahel. See oli jube ilus tempel. Et sellised asjad hävitatakse, on väga kohutav, väga kurb," rääkis Kase.
Ta meenutas templite külastust kui haruldast võimalust ajalooliste varemete vahel ringi jalutada - tavaliselt ei ole turistidel võimalik nii vanadele ehitistele enam nii lähedale minna. Arhailiste mälestistega tutvumise tegi eriliseks ka see, et eestlased olid piirkonnas ainsad turistid.
"Kõik varemed ja ehitised, mis Süürias olid, teevad minu arvates silmad ette nii Roomale kui ka teiste riikidele. Nii ilusaid asju ma Euroopas näinud ei olegi," muljetas Kase, "väga kena oli seal kõik."
Mõne reisil tuttavaks saadud kohalikuga hoiab Kase siiani kontakti. Tema sõnul on süürlased sealsest olukorrast samavõrd tugevalt šokis, kui oleks teised rahvad sõjaolukorras.
Süüria inimesi iseloomustades selgitas Kase, et tüüpilist süürlast ei olegi olemas. "Inimesi on seinast seina: on sügavalt islamiusku väga konservatiivseid inimesi, kes kannavad burkasid; on olemas inimesi nagu sina ja mina, kellega me jõime viskit ja mängisime pudeli keerutamist. On täiesti normaalseid ja tavalisi inimesi, kellest osadega ma suhtlen tänase päevani," rääkis Kase.
Näiteks tutvusid Eesti noored bussireisil Ida-Türgis kohaliku perekonnaga. Hambaarstina töötav suure pere pea kutsus nad pärast lühikest vestlust enda juurde külla. "Ta oskas oma kümme sõna inglise ja veel sama palju prantsuse keelt ning hakkas meiega juttu rääkima - saime sõpradeks," meenutas Kase.
"Istusime maha, MTV pandi mängima, sest on õpitud, et see välismaalastele meeldib. Istusime seal vaiba peal ja ega me selle perega eriti millestki rääkida ei osanud, sest inglise keelt nad ei vallanud ja meie nende keelt samuti ei oska," ütles Kase, kellele ka kohalikku lambarooga - mao sisse õmmeldud riisi - pakuti.
"Kuna pere vaatas lahkelt, kuidas me neid asju suhu pistsime, siis pidime neid paraku sööma," sõnas Kase, "jõle halvasti maitses!"
Aleppos elanud perekonnast ei tea Kase praegu enam midagi. Linn ise on sõja käigus pea täielikul hävitatud.
Siiani on ta kontakti hoidnud kahe teise süürlasega. Neist esimene - läänepärase hüüdnimega Simon - asus sõja puhkedes vabadusvõitlejate ning pandi selle eest kaheks kuuks vangi. Hiljem õnnestus tal Saksamaale põgeneda ning seal asüüli saades elu taaskord järje peale saada. "Tal läks seal väga hästi, ta kohtas üht Süüria tütarlast, loodan, et nad varsti abielluvad," rääkis Kase.
Teine sõber elas samuti pigem läänelikku elu, näiteks tähistas jõule hoopis kristlikule traditsioonile omaselt kuuse ehtimisega. Vlad otsustas erinevalt Simonist Süüriasse jääda ning ISISe vastu võidelda.
"Kuna oleme Facebooki-sõbrad, siis näen, kuidas ta sõbrad paluvad tal endast märku anda ja küsivad, kas kõik on hästi. Aeg-ajalt postitab ta relvavendadega pilte," ütles Kase. Tema sõnul on piltidelt näha, et sealsete vabadusvõitlejate varustust on kodukootud ning igaüks võitleb nende relvadega ja varustusega, mis endal hankida on õnnestunud.
Kase tõdes, et kuulates kodudest ja Süüriast põgenenud inimeste kohta statistikat, ei võta ta kuuldut pelgalt numbritena. "Need on päris inimesed, neil on päris lood. Ma olen nendega kohtunud, nad on kohutavalt sõbralikud. Olime siis rumalad seljakoti-turistid ja ega nad ei soovinudki meilt raha saada," ütles ta.
Tema sõnul ei tekkinud tal kordagi tunnet, et keegi tema ja kahe reisikaaslase vastu agressiivselt käituda oleks tahtnud. "Süüria oli täiesti normaalne riik, kus elasid täiesti normaalsed inimesed ja mul on kohutavalt kahju, et neil nii on läinud," lausus Kase.
Toimetaja: Greete Palmiste