Õiguskantsleri asetäitja: probleemid hariduses saavad alguse palli veeretamisest riigi ja omavalitsuse vahel
Tänane põhihariduse tagamine on üles ehitatud kohaliku omavalitsuse ja riigi kaasvastutuse põhimõttele, kuid paljud probleemid saavadki alguse n-ö palli veeretamisest kahe vastutaja vahel, tõdes õiguskantsleri asetäitja Nele Parrest.
Õiguskantsler Ülle Madise saatis eelmisel nädalal riigikogu esimehele Eiki Nestorile kirja, milles soovitab riigikogul otsustada, kuidas lahendada esimesse klassi pääsemise ja koolivaliku temaatika Eesti laste huve ja haridussüsteemi kui tervikut silmas pidades. Seda eelkõige lähtudes põhiseaduses sätestatud vajadusest tagada kõigile kvaliteetne haridus
Nele Parrest selgitas ETV saates "Terevisioon", et õiguskantsleri ettekande läbiv märksõna oli küsimus, kas tänases Eestis on igale õpilasele tagatud tasuta kvaliteetne põhiharidust. See omakorda hargneb aga mitmeks alateemaks.
"Olgu see hariduse rahastamine ehk kas ja kuivõrd võib küsida lapsevanematelt raha õppekavajärgse õppe rahastamiseks; samuti küsimus erivajadustega laste õppest ehk kas see on igale Eesti õpilasele kättesaadav ja seejuures ei pidanud Madise silmas erivajadust negatiivses mõttes ehk seda, kui keegi vajab õpiabi toetust, järeleaitamist, vaid ka andekamate laste haridust; ka eliitkoolid ja nende koolikatsed," loetles Parrest.
Põhimõtteline küsimus, millele õiguskantsler tähelepanu pööras, on see, kas tänane kohaliku omavalitsuse ja riigi kaasvastutus põhihariduse tagamisel on Eesti haldusjaotust ja demograafilist seisu arvestades enam kohane.
"Paljud teemad ja mured algavad rahast, kuigi kui vaadata näiteks keskmist näitajat, kui palju riigid eraldavad sisemajanduse kogutoodangust haridusele, siis Eesti on Euroopa Liidus üle keskmise. Teisisõnu, me ei saa öelda, et raha oleks liiga vähe. Aga tulles küsimuse juurde, kes peaks põhiharidust rahastama, siis täna on süsteem ehitatud kaasvastutusele, kus piltlikult öeldes, kohalik omavalitsus vastutab vormi eest ehk selle eest, milline on koolivõrk, kus koolid asuvad, ja riik vastutab sisu eest," rääkis Parrest.
Ta tõdes, et selle tõttu kipuvad aga riik ja omavalitsus vaidlema ja kohustusi teineteise õlgadele veeretama.
"Sellest palli veeretamisest saavad mitmed tänased murekohad alguse. /.../ Kui vaadata, kust murekohad või probleemid alguse saavad, siis sellest, et põhimõtteliselt riik kehtestab riikliku õppekava ja selle alusel peavad koolid vastu võtma oma õppekavad. Seejuures riik ei kirjuta väga rangelt ette, kuidas ja mida tuleb õpetada. Selline paindlikkus iseenesest ongi hea, sest iga kohalik omavalitsus ja kool saab vastavalt konkreetse omavalitsuse ja lapsevanemate huvidest lähtudes oma mänguruumi, mida sisustada. Samas kui kool oma õppekavas hakkabki mänguruumi sisustama, siis tekib küsimus, kes selle kinni maksab," selgitas Parrest, tuues näiteks Tallinna inglise kolledži juhtumi.
"Siin Tallinn asuski seisukohale, et linn ei maksa kinni keele süvaõpet, sest keeleõpe on kallis, kuna tehakse väiksemates rühmades ja rohkem õpetajaid on vaja. Sellest hakkaski see pall edasi veerema," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael