Vabaerakonna juhina jätkab Andres Herkel
Eesti Vabaerakond valis tänasel koosolekul esimeheks tagasi Andres Herkeli.
Herkel sai 172 välja antud hääletussedelist 164 erakonna liikme hääled. Kaheksa sedelit tunnistati kehtetuks.
Andres Herkeli sõnul on erakonnal just praegu otsustav arenguetapp. Ettevalmistusi tuleb hakata tegema juba 2017. aastal toimuvateks kohalikeks valimisteks ning otsustamist vajab küsimus, kas Vabaerakond läheb nendele valimistele valimisliitudega ühistes nimekirjades, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tähtis on määratleda selgemalt erakonna vaated. "Mis osalt meie programmis on kahtlemata olemas, aga kindlasti eeldab see erakonnasisest põhjalikku arutelu, millisesse Euroopa partei perekonda me võiksime kuuluda. Me ei ole seda veel teinud," märkis Herkel.
Tähtis on ehitada ka erakonna struktuuri. Erakonna kümneliikmelisse juhatusse valis üldkogu Jaanus Ojangu, Märt Meesaki, Jüri Saare, Külliki Kübarsepa, Aimar Altosaare, Ain Ostra, Jüri Adamsi, Mati Ilissoni, Monika Haukanõmme ja Inna Rose.
Aukohtu liikmeks valiti Eino Muruste, Margus Sardis, Veana Heinmets, Taavi Simson ja Johannes Kass ning revisjonikomisjoni liikmeks Anne Hansberg, Raivo Olmet ja Arvo Lehemets.
Üldkogu kiitis põhimõtteliselt heaks ka põhikirjamuudatuse kavandi, millega erakonna ühe uue juhtorganina luuakse esinduskogu, mille ülesanne on juhtida erakonna tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal ja mõttekojana läbi arutada erakonna ja Eesti arengu jaoks olulised teemad.
Esinduskogu moodustub erakonna piirkonna esindajatest, toimkondade esindajatest, riigikogu fraktsiooni liikmetest, juhatuse liikmetest, Euroopa Parlamendi liikmetest ja valitsuse liikmetest. Esinduskogu on kavas kokku kutsuda hiljemalt augustis 2015.
Mõnes mõttes sarnaneb esinguskogu volikoguga ning mõeldud on erakonna liikmete paremale kaasamisele.
"Esinduskogu on piirkondade kokkusaamise koht, kuhu on kaasatud ka muud valitud ja mittevalitud erakonnasisesed organistasioonid nagu juhatus, fraktsioon ka valitsuse liikmed, kui need meil ükskord tekivad ja kus saab kõik probleemid selleks ette nähtud ajaga läbi arutada, et ei tekiks mingeid pingeid lõpuni rääkimata asjadest," selgitas Jaanus Ojangu.
Vabaerakond ei ole mugavustsoonis
Eesti Vabaerakond võttis üldkogul vastu ka avalduse, milles juhib tähelepanu sellele, et praegune valitsuskoalitsioon ei ole orienteeritud oluliste muutuste saavutamisele Eesti arengus ja pidurdab seda, seades esiplaanile erakonnahuvid ja rakendades võimul püsimiseks võõrandumist tekitavaid poliittehnoloogiaid.
"Praeguseks on saanud selgeks, et otsustavat muutust valitsevas poliitilises mõtlemises, mis võiks viia riigi uue arenguhüppeni, lähitulevikus ei tule. Järgneva nelja aasta areng on paika pandud koalitsioonileppe alusel, milles puudub terviklik ja läbiv arengustrateegia; see on kokku lapitud vastuolulistest ja valdavalt küsitavatest valimislubadustest, mis tuginevad arengut pidurdavale maksudogmaatikale ja ebaefektiivsetele sotsiaaltoetuste süsteemile, millel puudub täpne sihitus ja mis sellisena on ressurssi raiskav," seisis avalduses.
"Loobutud on poliitilisest reformist, mis korraldaks ümber erakondade rahastamise ning mõtestaks uuesti erakondade poliitilise tegevuse ja olemuse riigielu suunajana. Puudub mehhanism täitevvõimu ja parlamendi tasakaalustamiseks ning parlamendi rolli taastamiseks ühiskonnaelu suunajana. Majandus soodustavate meetmete asemel on valitud seda pidurdav maksupoliitika, et täita riigikassat ja viimase abil valimislubadusi," lisab erakond.
Vabaerakonna hinnangul on partei suutnud sundida valitsuserakondasid kriitilisele enesevaatlusele ja tõestanud sellega, et vanaviisi enam jätkata ei saa. "Me tahame ka edaspidi seista selle eest, et murda arengupidurid poliitilises süsteemis, mis ei lase Eestil edasi areneda."
Vabaerakond märkis, et Eesti vajab teistsugust poliitilist mõtlemist, majanduspoliitikat ja suhtumist oma inimetesse, et motiveerida neid oma riiki panustama, siia jääma ja tagasi tulema. "Me vajame tarka Eesti riiki, mida juhivad tõeliselt haritud, arukad inimesed ja mitte eluvõõrad parteikasvandikud," lisas erakond.
Vabaerakond tõdes, et need, kes tahavad muudatusi, peavad tulevastel valimistel tooma teistsuguse valimistulemuse.
"Selline praktika, kus riiki juhitakse populistlike valimislubaduste pinnalt ilma sihita, ettearvamatus suunas, tuleb lõpetada. Vabaerakond tahab siin olla teenäitaja ja katalüsaator. Me tahame riigielu olulistes küsimustes kaasa rääkida ja ka räägime. Me oleme vajadusel valmis võtma ka valitsusvastutuse, kuid seda eeldusel, et koos valitsusvastutusega koostatakse ka riigi jätkusuutlik arengumudel ja parlamendis on selge poliitiline tahe seda ellu viia," kirjutatakse avalduses.
"Vabaerakonna eesmärk ei ole olla mugavustsoonis, me oleme tulnud raskusi ületades, me tahame seda teha ka tulevikus," lisas partei.
Toimetaja: Merili Nael