Pajula: mind sülitati Postimehe toimetusest välja
Vaid ühe päeva Postimehe peatoimetaja ametis olnud Hardo Pajula tunnistas, et tema veregrupp ei ühtinud ajalehe toimetusega, kus siiani on tunda Mart Kadastiku vaimu. Taas Postimehe peatoimetaja ametit pidav Merit Kopli nõustub esimese väitega, kuid ei mõista teist.
Pajula lahkumine Postimehe peatoimetaja kohalt sai teatavaks eile hilisõhtul. Postimehe ametlikus uudises lausus Pajula, et pärast toimetuse liikmetega kohtumist sai ta aru, et toimetuse ootused ja tema plaanid ei haakunud omavahel.
Enne seda, kolmapäeva päeval oli ta andnud Postimehele videointervjuu, kus ta väitis, et muljed toimetusega kohtumisest olid ülipositiivsed ning õhkkond oli sõbralik.
Kui ERR-i uudisteportaal küsis Pajulalt täna hommikul selle vastuolu kohta selgitust, vastas ta: "Kuna tegemist on ilmselge vasturääkivusega, siis üks neist on vale. Võite ise arvata, kumb. Sellest saab isegi kolmanda klassi laps aru."
Majandusanalüütik ja kolumnist Pajula põhjendas oma lahkumise otsust organisatsioonikultuuriga, kus tema hinnangul on siiani tunda Eesti Meedia endise ja kauaaegse juhi Mart Kadastiku vaimu.
"Kultuur on väga raskesti seletatav asi. Sa pigem tunnetad seda, kui oskad seletada. Mina tundsin, et olen selles kultuuris võõrkeha," ütles ta.
Pajula märkis, et ta pole Kadastikuga isegi isiklikult tuttav, aga see ei takista tal kindlalt väitmast, et veregrupid ei ühti kohe üldse.
"Kuivõrd tema pärand elab Postimehes edasi, ei sobi minu veregrupp ka toimetusega. Nii need asjad läksid," võttis ta lühidalt juhtunu kokku.
Väideti visiooni puudumist
Pajula sõnul heideti talle kohtumisel toimetusega vähemalt vormiliselt ette visiooni puudumist.
"Kuivõrd eelmine [peatoimetaja] lahkumine oli seotud visiooni olemasoluga, siis ma ei hakanud samasse ämbrisse astuma. Ma ei hakanud väga rõhutama seda, et mul on mingi suurejooneline kava. Mõte oli pigem see, et elame vaikselt toimetusse sisse. Vormiliselt kvalifitseerus see selleks, et mul pole visiooni. Tegelik põhjus on muidugi see, et ma lihtsalt ei sobi neile sinna. Ja miks ma ei sobi, on jällegi see seletamatu veregrupi küsimus," selgitas ta.
"Toimetus sülitas mind välja. Ma olin naiivne selles mõttes, et kui Kadastikku enam pole, on võimalik Postimehes töötada. Aga see oli algusest peale väga naiivne ettekujutus asjast," ütles Pajula.
Kopli: pole Kadastiku vaimu, on Postimehe vaim
Pärast ühepäevast vaheaega Postimehe peatoimetaja kohale naasnud Merit Kopli ütles ERR-i uudisteportaalile, et Pajula jutus on tõtt osas, et toimetus ei võtnud uut peatoimetajat omaks.
"Tema [Pajula] tuli toimetusse rääkima oma mõtetest, kuid paraku ei võtnud toimetus neid omaks. Selles mõttes on tõsi, et need veregrupid ei ühildunud," ütles Kopli.
Koplile endale jäi kohtumisest mulje, et toimetuse arusaamad, mis on nende ja mis peatoimetaja roll, ei kattunud Pajula visiooniga. Viidet Mart Kadastikule ja tema vaimule või pärandile peab ta aga arusaamatuks.
"Kadastik pole Postimehega ammu otseselt seotud olnud. Inimesed pole siin enamasti teda näinudki. Kuid välja tuli tõepoolest see, et toimetus on ühtne ja tugev. Neil on oma vaimsus, kuid see pole mingi Kadastiku, vaid ikkagi Postimehe oma," ütles Kopli.
Peatoimetaja rõhutas, et Hardo Pajula kui kolumnist ja arvamusliider jääb Postimehele jätkuvalt väga tähtsaks. "Me tahame, et see koostöö jätkuks. Meil kõigil on kahju, et see nii läks," lisas Kopli.
Eemaldatud intervjuu
Eile andis Pajula videointervjuu Postimehe arvamustoimetusele, kuid õhtuks teatavaks saanud uudise valguses eemaldati see väljaande veebilehelt, kuid on Google'i abil jätkuvalt vaadatav.
Intervjuus rääkis Pajula, et kõik, kes on tema kirjatükke lugenud, oskavad aimata, millisest n-ö nurgast ta tuleb ja kuidas asjadest aru saab. Ta avaldas heameelt, et Postimehele teeb kaastööd Ahto Lobjakas, kellega lootis tulevikus mõttevahetusi arendada.
Samuti rõhutas ta Postimehe rolli tasakaalustava jõuna meediamaastikul. "Näiteks mõned Ekspressi seisukohad tunduvad väga kummastavad, soovin pakkuda läbi Postimehe tasakaalustavat jõudu kohati liigprogressiivsusele kippuvale elutunnetusele."
Ta möönis, et alates kooseluseadusest on ühiskond polariseerunud. "Mõlemad pooled teevad järjest suuremaid silmi selle peale, mida nad üksteist ärritades suust välja ajavad. Kui ma tõesti midagi tahaks teha, siis natukenegi kaasa aidata, et hüsteeria vaibuks ja tuleks asjalikumat ja rahulikumat arutelu."
Toimetaja: Priit Luts