Narkootikumide küüsi langetakse tihti teadmatuse ja hoolimatuse tõttu
Lõppevat nädalat Eestis ilmestas kümnendat sünnipäeva tähistanud teadusfestival Teadlaste Öö. Festivali tähtsündmuseks Virumaal oli politseimuusemi narkoseminar.
Maailmas sureb igal aastal meelemürkide tarvitamise tagajärjel paarsada tuhat inimest. Kahjuks on Eesti narkosurmade suhtarvult maailmas juhtpositsioonil. Tervelt üks kolmandik meie õpilasi on proovinud või kasutab mõnuaineid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tänaseks võib pea iga Eesti elaniku lähisugulaste või tuttavate hulgast leida narkootikumide-surma surnuid ja muretsema paneb nende hääl, kes nõuavad kanepi seadustamist.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktor Üllar Lanno ütles, et ta ei keskenduks ainult ühele väikesele episoodilisele mõnuainele. "Lubades juba väikest kogust tavakasutusse, tekib järgmine ahvatlus tõsta seda piiri ülespoole. Praegusel hetkel on ju väga head näited alkoholismi näol olemas, kus väikestest kogustest jõutakse suurteni välja ja ma arvan, et see allakäigutrepp on ikkagi ühesugune, sõltumata sellest, kas see on narkootiline aine või alkohol."
Narkootikumide küüsi langetakse tihti teadmatuse ja hoolimatuse tõttu. Varem meelemürke tarvitanud õpilane Ragne märkis, et noored ei võta seda probleemi piisavalt tõsiselt. "Uudishimu on piisavalt suur ja nad ei mõtle selle peale, mida neile on eelnevalt räägitud."
Maailmas võib täheldada siiski meelemürkide osas ka positiivseid arenguid. Näiteks Hollandi valitsus on oma senisest lausliberaalsest mõtteviisist narkoainete müügikohtade osas loobunud.
Eesti Politseimuuseumi juht Andrus Eesma kutsus inimesi üles tähelepanelikkusele ja teatama narkoärikatest politseile. "Sellega me säästame omaenda lapsi," rõhutas ta.
Politseimuuseumi narkotoast leiab teavet meelemürkide kohta ka pärast Teadlaste Ööd.
Toimetaja: Sven Randlaid