Õiguskomisjon: PPA lõhkumine ei pruugi tugevdada piirivalvet
Riigikogu õiguskomisjon arutas kollektiivset pöördumist eraldi ametkonnana tegutseva piirivalve taastamiseks. Komisjoni hinnangul pole mingit kindlust, et politsei- ja piirivalveameti (PPA) lõhkumine tugevdaks piirivalvet.
Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et idapiiri kontrollimisel ja piiriala väljaehitamisel ei tohi teha järeleandmisi. Julgeolekuküsimustes ei tohi tema sõnul eksperimenteerida.
"Meil ei ole täna selget alust väita, et olemasoleva ameti lõhkumine aitaks tugevdada toimivat piirivalvet ning julgeolekuküsimustes ei tohi kindlasti eksperimenteerida," ütles Pikohof.
Tema sõnul tuleb ühendameti juhtidel tagada see, et organisatsioon oleks tõhus nii politsei ülesannete täitmisel kui ka tugeva piirivalve tagamisel ning õiguskomisjon kavatseb ka tulevikus sellel silma peal hoida.
Komisjoni esimees märkis, et riigikontroll plaanib 2016. aasta alguses valmis saada auditi, milles annab hinnangu, kuidas on PPA ühendamine ning selleks tehtud reformid mõjutanud asutuse põhieesmärkide täitmist.
Õiguskomisjoni istungil osalenud siseminister Hanno Pevkur ning PPA peadirektor Elmar Vaher toetasid praeguse ühendameti jätkamist. Mõlemad rõhutasid, et piirivalvurite ja politseinike olemine ühise juhtimise all ja nende tihe koostöö on parim viis tugevaks piirivalveks ja korrakaitseks ning riigi julgeoleku tagamiseks.
Elmar Vaher märkis, et piirivalvur, kes töötab võsas, pole kindlasti efektiivne. "Piiri ehitamine käib ja mida päev edasi, seda rohkem saame kogeda seda, et Eesti riigil on innovaatiline riigipiir, mida on tunduvalt lihtsam valvata. Ma saame isegi seda teada, kui lind üle lendab. Ma olen optimist, et see kõik tuleb," ütles Vaher "Aktuaalsele kaamerale".
Siseminister Hanno pevkur avaldas veendumust, et administratiivsed ümberkorraldused paremini piiri valvama ei pane. Omal ajal aitas ühendameti loomine tõsta piirivalvurite palka, sest kokku oli võimalik hoida tugistruktuuride koondamise pealt.
"Need muudatused on võimaldanud seda, et piiril töötava inimese varustus on paremaks muutunud, palk on paremaks muutunud ja loomulikult kogu infrastruktuur - Piusa kordonite ehitamine, Narva piiripunkt on ehitamisjärgus, piiri väljaehitamine kogu võimekusega on praegu töös. See on kõik selle nimel, et Eesti piir oleks hästi valvatud," ütles Pevkur.
Endised politseijuhid pooldavad samuti ühtset ametit
Riigikogu liikmed ja endised politseijuhid Raivo Aeg, Andres Anvelt ja Kalle Laanet on seisukohal, et politsei- ja piirivalveameti kui ühtse organisatsiooni kaheks lõhkumine ei loo lisaväärtust Eesti julgeoleku tugevdamisel.
"Meie julgeoleku ja siseturvalisuse tugevus seisab just ühtsuses, mitte killustatuses," ütles Anvelt.
"Muutunud julgeolekuolukorras ei ole riigimehelik anda välisilmale signaale, et Eesti piir on nõrgalt kaitstud. Suuremat turvalisust on võimalik luua koostöövõime kasvatamisega politsei- ja piirivalveameti sees, selgitades igale inimesele tema rolli ja eesmärki meie riigi julgeoleku tagamisel," märkis Laanet.
"Viis aastat on ühendamet tööd teinud ja täna selle lahutamine, arvestades üldist julgeolekuolukorda meie regioonis, ei ole ilmselgelt riigi julgeolekut tugevdav samm," lisas Aeg.
Kübarsepp: järjekordne kollektiivne pöördumine on prügikasti lükatud
Õigukosmisjoni liige Külliki Kübarsepp jäi komisjoni otsusega eriarvamusele.
Ta selgitas oma Facebooki postituses, et komisjon kuulas täna ära kollektiivse pöördumise asjus sellega seotud ameteid ning eelmisel nädalal kuulati ära pöördumise esitajad.
"Tänane istung oli emotsionaalne. Öeldi, et pöördumise esitajad on esitanud valeväiteid ning kõik on enam-vähem heas korras. Piir on kaitstud ning julgeolekuohtu meil ei ole. Aastatetagune otsus politsei ja piirivalve kokku panna oli õige. Palgad on tõusnud ning pidevalt hangitakse uusi vahendeid igapäevaseks tööks," kirjeldas Kübarsepp.
"Peale 2,5 tundi kestnud kuulamist leidsid koalitsioonisaadikud, et kohe tuleb ka otsus vormistada," lisas Kübarsepp, kes oli enda sõnul hämmingus, sest komisjonil ei olnud piisavalt infot, et analüüsida ja vastavalt sellele kujundada lõplik seisukoht.
"Sisuliselt on järjekordne kollektiivne pöördumine prügikasti lükatud. Sama juhtus eelmisel nädalal erakondade rahastamise vähendamise teemaga. Kuulatakse ära erinevad osapooled, kuid sisulist arutelu ega analüüsi ei järgne," selgitas ta.
Kübarsepa hinnangul tuleb kiiresti selgeks mõelda, kas ja milleks riigikogu kollektiivseid pöördumisi teha laseb ning kuidas saavad kodanikud tegelikult riigijuhtimises probleemidele tähelepanu pöörata.
Toimetaja: Merili Nael