Tsahkna: 150 põgenikku ei saabu korraga, vaid perede kaupa
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kinnitas, et Eesti otsus võtta kahe aasta jooksul vastu 150 põgenikku, ei tähenda, et nad saabuks siia korraga.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ja siseminister Hanno Pevkur alustasid kahepäevast ringsõitu mööda Eestit, et selgitada omavalitsusjuhtidele pagulaste vastuvõtmisega seonduvaid küsimusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tsahkna, kes täna tegi ühes Pevkuriga põgenike teemal selgitustööd Jõhvis, ütles Vikerraadiole, et ühtegi suurt põgenikelaagrit Eestis püsti panema ei hakata.
Kui 20 väljastpoolt EL-i saabuva põgeniku puhul on nende kaitsevajadus ÜRO poolt juba kontrollitud ja pagulasstaatus antud, siis 130 Itaaliast ja Kreekast Eestisse saabuvat põgenikku hakatakse alles kohapeal välja valima.
Itaalias ja Kreekas viiakse sealsete ametivõimudega koostöös läbi sõrmejälgede võtmine ja isikutuvastus. "Teostame seal kohapeal ära kontrolli ja anname juba seal nendele inimestele õigusliku kaitse. Pagulaslaagreid Eestis tegema ei hakata," rõhutas Tsahkna.
Minister lisas, et põgenikud ei saabu Eestisse korraga, vaid pigem perede kaupa siis, kui Eesti riik ise on selleks valmis. See eeldab elamispinna olemasolu, kogukonna toetust ja tugiperede ja -isikute väljaõppe toimumist.
"Me ootame terveid perekondi, kes on eelkõige sarnase kultuuritaustaga. Soovime kindlasti teada, kas nende keeleoskus oleks selline, et nende lõimumine oleks võimalikult lihtne. Et nad oleksid siia huvitatud tulemast, kuni selleni välja, mis erialased oskused inimestel on," selgitas Tsahkna.
Eluruumide leidmises Tsahkna ei kahtle, vajadusel saab ministri sõnul alati appi tulla ka RKAS, kes saaks kortereid välja üürida.
"Esimene eeldus on see, et inimesele on võimalik pakkuda eluruumi, mille eest ta ühel päeval peab ise maksma hakkama ja väga hea oleks kui me leiaksime ka tööandja," rääkis siseminister Hanno Pevkur.
Tema hinnangul on elupaik ja töö on kaks kõige olulisemat faktorit. "Sealt edasi on muidugi tähtis, et oleks võimalik muid teenuseid pakkuda. Näiteks keeleõpet ja tugiisikuteenust," sõnas Pevkur.
Tsahkna kinnitas, et riik püüab olla hästi paindlik, sest soovitakse tekitada olukord, kus iga perekond, kes Eestisse elama asub, sulanduks ühiskonda võimalikult sujuvalt.
Omavalitsusjuhtide sõnul on võimalused inimeste abistamiseks olemas.
Vaivara vallavanema Veikko Luhalaiu sõnul on 150 pagulase paigutamine täiesti reaalne ja nende vallas poleks ühe või kahe pere paigutamine probleemiks.
Luhalaid kinnitusel on tema juhitud vallas tühjasid ning elamiskõlblikke elamispindu küll ning kool, kus siia saabuvate perekondade lapsed võiksid käia, on samuti täiesti olemas.
"Töökohti vallas peaks üpris palju olema - ka see peaks olema lahendatud, kuid siis tuleb see, millele ei oska vastata täna, et mis keelsed on, kuskohast nad pärit on, mis kultuuri endas kannavad ja mis religiooni kummardavad," rääkis Luhalaid, kes kahtles, kas me selles osas saab vallavalitsus neile midagi pakkuda või abiks olla.
Kella kolmeks sõitsid ministrid Tartusse, et kohtuda sealsete omavalitsusjuhtidega.
Viljandi volikogu aseesimees Harri Juhani Aaltonen ütles, et tema sai tänaselt kohtumiselt kinnituse, et majanduspõgenikke Eestisse ei tule. "Tulevad inimesed, kes on tõesti hädas ja see on täiesti teine asi," sõnas Aaltonen.
Räpina vallavanema Teet Helmi arvates kuulub Eesti ühtsesse Euroopa perre, kes peavad ühiselt muredega tegelema. "Olen seisukohal, et oleme Euroopas kui ühine pere - me ei saa ainult suhtuda, et abirahad on meile teretulnud aga probleemid on teiste jaoks," leidis vallavanem.
Homme jätkavad ministrid teavitustööd ja arutelusid Pärnus ning Tallinnas.
Toimetaja: Priit Luts, Allan Rajavee