Kaljurand: elame edasi teadmisega, et Eestil ja Venemaal on erinev arusaam ajaloost
Välisminister Marina Kaljurand ütles, et Eesti ja Venemaa erinev arusaam ajaloost ei saa ega tohigi saada takistuseks piirileppe jõustamisel.
Valitsus kiitis täna heaks ja esitas riigikogule piirileppe jõustamiseks vajaliku ratifitseerimisseaduse eelnõu. IRL-i soovil täpsustati küll eelnõu seletuskirja, kuid mitte eelnõu teksti ennast.
Valitsuse pressikonverentsil küsiti välisministri käest, kas pelgalt eelnõu seletuskirjas märgitud viited Tartu rahule ja Eesti õiguslikule järjepidevusele võiks saada Moskva seisukohalt probleemiks.
Kaljurand vastas, et Eesti ja Vene pool aktsepteerivad asjaolu, et riikidel on tänase päevani erinev arusaam ajaloost. "Me elame selle teadmisega. Meie teame, et Tartu rahuleping kehtib, Eesti õigusjärglus kehtib. Eesti taastas oma iseseisvuse 1991. aastal. Vene riigi arusaamine ajaloolistest sündmustest, ka sellest, mis toimus 1939., 1940. ja 1944. aastal, on teistsugune," selgitas Kaljurand.
See, et meil on ajaloo ja Tartu rahu kehtivuse suhtes erinevad arusaamad, ei tohiks Kaljuranna hinnangul mõjutada meid riigina, sest eestlased teavad, mille alusel on Eesti riik loodud ja mille alusel ta püsib.
"See ei takista meil lahendamast probleeme või lahendamast küsimusi või sõlmimast lepinguid, kui me ei lähe vastuollu oma põhimõtetega. Praegused piirilepingud on sõnastatud selliselt, et mõlemal poolel jääb võimalus tõlgendada ajalugu edasi, aga piir saab määratud," märkis välisminister.
Kaljurand rõhutas, et Eesti pole astunud mitte ühtegi sammu tagasi oma õiguslikust järjepidevusest.
Täiendav lõik seletuskirja
Kuigi enne tänast valitsuse istungit oli õhus võimalus, et ratifitseerimisseadusele lisatakse IRL-i nõudel poliitiline deklaratsioon, seda ei tehtud.
"Me ei lisanud lepingule ühtegi preambulit, deklaratsiooni. Küll aga täiendasime seletuskirja ja muutsime seda sarnasemaks sellele, mis esitati riigikogule eelmisel korral," rääkis peaminister Taavi Rõivas valitsuse pressikonverentsil.
IRL-i esimees ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna selgitas, et ratifitseerimisseaduse eelnõu seletuskirja lisati järgnev lõik: "Riigipiiri leping puudutab tehnilise lepinguna vaid ühte osa Tartu rahulepingus käsitletud teemadest ja sellega ei teki küsimust Tartu rahulepingu kehtivuse kohta Eesti riikluse olulise alustalana. Kui Eesti ja Venemaa vahel sõlmitakse eelnõus väljapakutud kujul uus riigipiiri leping, mis muudab senist Tartu rahulepingut üksnes riigipiiri määratlevas osas, siis muus osas jääb Tartu rahuleping kehtima. See tähendab, et kaitstud on põhiseaduse preambulist tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte - väärtus, mida Tartu rahuleping kannab ja samas ka Eesti põhiseadus kaitseb."
"See on see, millega me täiendasime täna seletuskirja. See on IRL-i poolt vaadatuna oluline positsioon," märkis Tsahkna.
Ratifitseerimisseadus ise koosneb ühest lausest:
Toimetaja: Priit Luts