Rõivase eksnõunik: nõu saada peaminister ei soovinud
Riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid ning mitte keegi ei analüüsi nende sammude laiemaid tagajärgi, ütles peaminister Taavi Rõivase majandusnõuniku kohalt lahkunud Ruta Arumäe. Lisatud Rõivase kommentaar!
Postimehes avaldatud arvamusloos kirjutab Arumäe, et tema ettekujutus nõuniku ametist oli selline, kus tuleb peaministrile nõu anda, kuid peaminister seda ei soovinud. Valitsevate dogmade raamest väljumine ning mõne teistsuguse mõtte väljakäimine on Arumäe hinnangul riigisektoris tabu.
"Tänane tasuta majanduspoliitiline nõuanne on see, et kõikide valimislubaduste ühte potti kokku kuhjamine ja nende täitmine kütuseaktsiisi tõstmisega on väga halb idee," kirjutas Arumäe.
Pahede maksustamine on tema sõnnul igati omal kohal, olgu selleks siis tubakas, alkohol või magusad ained. "Kütus võib looduse silmis olla küll pahe, kuid sel on praeguses majandusstruktuuris liiga oluline roll tootmissisendina, mida rahandusministeerium on tõenäoliselt alahinnanud."
Rõivas: soovin talle edu
Peaminister Taavi Rõivas jäi Arumäe kriitikale vastates napisõnaliseks. "Ma tänan Ruta Arumäed nende nelja kuu eest ja soovin talle edu uutes väljakutsetes," vastas Rõivas ERR-i uudisteportaali kommentaarisoovile.
Kersna: Arumäelt ei tulnud ühtegi ettepanekut
Arumäega koos Stenbocki majas töötanud peaministribüroo endine juht ja nüüdne reformierakondlasest riigikogu liige Liina Kersna kirjutas sotsiaalmeedias, et kahjus ei tulnud Arumäe suust selle nelja kuu jooksul ühtegi ettepanekut.
"Meil olid peaministriga igal hommikul koosolekud, kus kõik nõunikud said öelda seda, mis hingel, algatada arutelusid, tõsta teemasid. Ma ütlen liialdamata - ma ei mäleta ühtegi koosolekut, kus ta oleks mõne initsiatiiviga välja tulnud. Vaikus," märkis Kersna.
Kersna märkis, et kõrvaltvaatajana on ikka lihtsam ja ka populaarsem kritiseerida, kui ise midagi reaalselt ära teha.
"Seda on kurb Ruta puhul tõdeda. Ootused olid suured, sest Stenbocki majas on töötanud majandusnõunik, keda õigusega peetakse eurole ülemineku arhitektiks [Aare Järvan] ja ka nõunik, kes sai suurepäraselt hakkama nö üle öö kaela sadanud rahandusministri ametiga [Maris Lauri]. Vaid sisemist dialoogi pidades suuri muutusi ellu ei vii," lisas ta.
Lauri: nõunik peab ise aktiivne olema
Eelmises valitsuses rahandusministri ametit pidanud ning enne seda peaministri majandusnõunikuna töötanud Maris Lauri arvab, et Ruta Arumäe kriitika Taavi Rõivase aadressil tulenes ilmselt teistsugusest ettekujutusest nõuniku tööst.
Maris Lauri ütles ERR-i uudisteportaalile, et tõenäoliselt ei vastanud Arumäe ootused ja ettekujutus peaministri nõuniku tööst tegelikkusele. Sellest ka pettumus ja kriitika.
"Kui mina ametisse asusin, siis rääkisin nendega, kes olid sellal või varem olnud peaministri nõuniku ametis, et täpsemalt mõista ootusi ja ülesandeid. Nende arvamus nõuniku tööst ühtib ilmselt suuresti minu omaga," selgitas Lauri.
Lauri hinnangul pole peaministri nõunik isik, kelle käest tullakse üksnes nõu küsima.
"Nõunik peab ise olema aktiivne, suhtlema, küsima ja arvamust avaldama. Kui on näha, et mingid asjad ei ole parimal viisil korraldatud - ja tõesti, neid asju on palju -, siis tuleb püüda neid asju parandada," sõnastas Lauri.
"Kui presentatsioonid on vanad, siis tuleb teha uued ja neid teistele levitada. Kui on mingi oluline probleem, siis tuleb sellest teistele rääkida ja seda seletada, otsida ja pakkuda lahendusi. Rääkima ei pea mitte üksnes peaministriga, vaid ka teiste nõunikega, erinevate asutustega," lisas ta.
Lauri rõhutas, et nõuniku antud nõuannet ei pruugita arvestada, vähemalt mitte kohe, ja ka sellega tuleb arvestada.
"Tuleb ka mõista, et avalik sektor erinebki erasektorist oma otsustusprotsessides. Kui eraettevõttes on tihtipeale üks otsustaja, siis avalikus sektoris tuleb küllaltki paljude osapooltega suhelda ja leida kompromiss," valgustas Lauri.
See tähendab endise rahandusministri sõnul, et otsuseni jõudmine on aeglane, et tuleb palju rääkida ja veenda.
"Tuleb ka arvestada poliitiliste kompromissidega, mis ei pruugi konkreetse osapoole jaoks anda tema arvates parimat lahendust," lausus Lauri.
Toimetaja: Priit Luts