Rõivas: Eesti pagulaskvoodini jõuti loogikavea tulemusena
Peaminister Taavi Rõivase sõnul jõuti Eestile peale pandud pagulaskvoodini loogikavea tulemusena. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul on Euroopa Komisjoni taolise otsuse puhul tegemist halva pretsedendiga.
Rõivas rääkis tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti ei saa kindlasti jääda Vahemerel toimuva suhtes kõrvaltvaatajaks ning seda, kuidas Eesti aidata saab, valitsuses praegu tõsiselt arutatakse. Küll aga leidis Rõivas, et Eestile ette seatud kvoodini jõuti loogikavea tulemusena.
Rõivas viitas, et Eesti rahvaarv on Euroopa Liidu rahvaarvust 0,24 protsenti. Euroopa SKP-st toodetakse Eestis 0,14 protsenti. Kvoot, mis Eestile peale pandi, aga 1,76 protsenti.
"Ma olen täiesti nõus selle valemijaotusega, et võetakse 80 protsendi ulatuses arvesse kombinatsiooni Eesti osalust Euroopa Liidu SKP-s ja rahvaarvus. Aga näiteks see 10 protsenti, mis võtab arvesse tööpuudust, võtab arvesse Eesti ühte protsenti tööpuudusest absoluutnumbris samaväärsena Saksamaa ühe protsendiga tööpuudusest. Võtta lihtsalt tuimalt protsenti ilma baasi arvutamata, näitab, et on tehtud valemi koostamisel arvestatav loogikaviga," leidis Rõivas.
"Kui teha selliseid ebaõnnestunud ja kehvasti läbiarutatud valemeid ja tuua need avalikkuse ette, siis pigem võib saavutada soovitule vastupidise reaktsiooni," ütles Rõivas, lisades, et seda mitte ainult Eesti ühiskonnas, vaid igal pool.
"Nii nagu Euroopa Komisjon, soovime ka meie aidata. Aga me saame aidata oma võimaluste piires. Me peame jõudma mingi mõistliku suurusjärguni. Ei saa öelda nii, et nüüd järsku on Eesti osa oluliselt suurem kui meist suurematel riikidel ja see on veel kõigele lisaks kohustuslik ja meie enda käest üldse ei küsita. Sellise väga tõsise probleemi lahendamisel ei aita kaasa, kui sellise kirvemeetodiga arvutusi tehakse," lõpetas peaminister.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) lisas, et enne, kui hakata rääkima, kas me oleme võimelised vastu võtma üle 300 sisserändaja, tuleb jõuda selgusele, kuidas Euroopas otsuseid langetatakse.
"Kui neid hakatakse langetama lihtsalt häälteenamuse tulemusena teiste liikmesriikide suhtes, siis on see väga halb pretsedent ja see on pretsedent. Me ei tea, millistes teistes valdkondades võidakse hakata langetama sarnaseid otsuseid," lausus ta.
Seetõttu on Tsahkna sõnul tähtis, et Eesti omaks selles küsimuses ühtset positsiooni. Ta märkis, et Eesti on valmis aitama, aga see peab tulema vabatahtlikult ja ise otsustades.
Toimetaja: Aleksander Krjukov