Vao küla varjupaigataotlejate majutuskeskuses elab üle 70 inimese
Rahutud ajad ja relvakonfliktid maailma kriisikolletes on sundinud paljusid inimesi lahkuma oma kodumaalt ja otsima varjupaika teistest riikidest. Ka meile Eestisse on viimasel ajal jõudnud oluliselt rohkem varjupaigataotlejaid kui varem. Praegu elab Vao külas varjupaigataotlejate majutuskeskuses üle 70 inimese.
Irina Ševtšenko on Eestis sündinud ukrainlanna, kes tosina aasta eest naases oma esivanemate kodumaale ning nüüd sõjajalgu jäänuna püüab taas Eestisse elama asuda, kuid on oma sünnimaal välismaalane, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Pärnu on minu kodulinn. Ootame ja loodame, et Eesti võimud annavad meile elamisloa ja me võime Eestis elada, õppida eesti keelt, hakata tööle ja et laps saaks õpinguid jätkata, kuna Ukrainas on olukord hirmus ja ebastabiilne," ütles ta.
Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on Eestis esitanud varjupaigataotluse, et saada rahvusvahelist kaitset. Enne Eestisse sisenemist saab varjupaigataotlust esitada Eesti Vabariigi piiril. Suurem osa varjupaigataotlejaist pärinevad Ukrainast ja Sudaanist. Sudaanlane Ahmed on olnud oma sünnimaal sunnitud ülikooliõpingud katkestama ja püüab juba mõnda aega enesele uut kodumaad leida.
"Meil on halb, meil on sõda, president on diktaator. Tahan veel õppida ehitust, mul on unistus ja soov saada ehitusinseneriks," ütles Ahmed Mrzoog Musa Mohmmed.
Varjupaigataotlejate majutuskeskuse elanikele on tagatud peavari ja arstiabi, toimetulekuks saab esimene pereliige 90 eurot, teised 80 protsenti sellest. Varjupaigas elavad lapsed jätkavad oma kooliteed kohalikus koolis ja Tapa Vene Gümnaasiumis. Varjupaigas on võimalik sportida, tugiisikutega koos ka Eestimaaga tutvust teha ning internetis surfata ja eesti keelt õppida.
"Praegu on jah keeleõpe meil vabatahtlik ja ma arvan, et keeleõpe võiks olla meie keskuses kohustuslik, nendele inimestele, kes meil siin viibivad, kuna see annaks neile väga hea algbaasi edasi liikuda, kui nende otsused juba tulevad, mitte hakata siis mõtlema selle keeleõppe peale," ütles varjupaigataotlejate majutuskeskuse juht Jana Selesneva.
Varjupaigataotlejatel oleks soov töötada ja oma piskule toimetulekutoetusele lisa teenida, kuid tööle saavad nad minna alles peale rahvusvahelise kaitse saamist. Siis on neil samasugused õigused nagu meie inimestelgi otsida tööd ja elupaika.
Varjupaiga võivad saada Eestis need, kellel ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt oma riiki tagasi pöörduda neid seal ähvardava surmaohu, piinamise ja ebainimlike karistamisviiside kasutamise tõttu
Toimetaja: Madis Järvekülg