Ametnikud: pagulased peaksid jaotuma laiali eri omavalitsustesse
Eesti valmistub vaidluseks Euroopa Komisjoniga meie suutlikkuse üle põgenikke vastu võtta. Samas peab meil olema täpne ülevaade, kui palju pagulasi me üldse suudame vastu võtta ning millega tuleb seejuures arvestada. Ametnike sõnul peaksid pagulased jaotuma üle Eesti, erinevatesse kohalikesse omavalitsustesse.
Küsimusi, millega pagulasi Eestisse tuues tuleks arvestada, on mitmeid. Näiteks on arutatud, et pagulastele tuleks enne siiatulekut teha taustakontroll, et välistada võimalikke julgeolekuriske Eestile, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kui me räägime nüüd sellest eelmisest Komisjoni algatusest - kolmandatest riikidest toomisest -, siis seal oli võimalik ka vaadata, kas inimesel on võimalik Eestisse integreeruda, keelelist tausta. Itaaliast ja Kreekast ümberasustamisel on üks kirjapandud tingimus. Et inimene ei tohiks kujutada ohtu avalikule korrale ja julgeolekule," selgitas siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsiooniosakonna juhataja Janek Mägi.
Taustakontrolli hakkaks tegema meeskond, kel on selles varasem kogemus. Mägi rääkis, et kontrollida tuleb seda, ega pagulased pole seotud äärmusrühmitustega, kas neil on kriminaalne minevik ja et tegemist poleks majanduspagulastega.
Eesti valmisoleku suurendamine eeldab, et põgenikele tuleb tagada eluase, juurdepääs teenustele ja toetustele ning keeleõpe. Eeldatakse, et Eestisse saabuvatel põgenikel on juba rahvusvaheline kaitse ning neid ei paigutata majutuskeskustesse, vaid nad kohalikesse omavalitsustesse munitsipaal- või spetsiaalselt renditud elamispindadele.
"Proportsionaalne jaotamine on kindlasti see, et mis iganes see arv inimesi on, kes Eestisse saabub, me ei saa neid panna kõiki ühte külla või ühte linna elama, vaid nad kindlasti peaksid jaotuma laiali üle Eesti erinevatesse kohalikesse omavalitsustesse. Mis puudutab nüüd näiteks töötamisvõimalusi, siis vaadatakse seda, et kas seal piirkonnas on olemas selliseid tööandjaid, kelle juurde inimestel on võimalik kasvõi teoreetiliselt tööle asuda," ütles sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna kohalike omavalitsuste teenuste ja toetuste juht Triin Raag.
Ühte piirkonda ei taheta pagulasi panna julgeolekukaalutlustel ja ka seetõttu, et ei tekkiks getosid. Rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste vastuvõtmine pole omavalitsustele kohustuslik, läbirääkimisi pole nendega veel alustatud.
Araabia keele tõlkimine on väga kallis
Mittetulundusühingu Johannes Mihkelsoni Keskuse, pagulaste tugiisikuteenuse juhi, Juhan Saharovi sõnul võib probleeme tekkida ka suhtlustasandil, sest praegu pole kohalikud omavalitsused araabia keele tõlke organiseerimisega kokku puutunud. Seni on pagulased jaotunud Tartu, Tallinna ja tänu Vao keskusele ka Lääne-Virumaa vahel.
"Meie kogemus, meie keskuse kogemus näitab, et sudaanlastest ja süürlastest kaks viiendikku räägivad inglise keeles ja nendega saab suhelda ja asju ajada, aga kolmel viiendikul on ikkagi vaja araabia keeletõlget. Meie viime seda praegu läbi tänu meie tuttavatele tõlkidele, aga tegelikult on see väga kallis teenus. Vabal turul on see umbes sada eurot tund," selgitas Saharov.
Toimetaja: Maarja Roon