ERR Brüsselis | Suursaadik Matti Maasikas: ELi eesistumine kujuneb Eesti välispoliitika küpsuseksamiks
Kolme aasta pärast seisab Eesti välispoliitikal ees rahvusvaheline küpsuseksam, ütleb suursaadik Matti Maasikas. 2018. aasta jaanuaris võtab Eesti üle Euroopa Liidu nõukogu eesistumise, mis tähendab enam kui tuhande koosoleku juhtimist Brüsselis ja Tallinnas ning läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga.
Kuigi Eesti võtab ELi eesistuja teatepulga üle kolme aasta pärast, alustasid ametnikud selleks ettevalmistusi juba 2012. aastal. Tänaseks on suures plaanis teada eelarve, kohtumiste maht ning inimeste arv, kes hakkavad Brüsselis ja Tallinnas koosolekuid juhtima, vahendas "Aktuaalne kaamera".
EL-i eesistumise ettevalmistuste juht Piret Lilleväli ütles, et meeskond hakkab koosnema umbes 1300 inimesest. Neist tuhat inimest tegeleb sisulise poliitikaga, 300 on toetav personal, kes aitab kõike korraldada. Alalises esinduses on täna alla 90 inimese, eesistumiseks plaanitakse sinna ca 190 inimest.
Kuna ruutmeetrite arv Eesti alalises esinduses on piiratud, aga kolme aasta pärast peab seal töötama kaks korda rohkem inimesi, ei jää muud üle kui ühte kabinetti panna poole rohkem inimesi tööle.
Kas naabri peaks saama ka Eesti välisminister? Suursaadik Matti Maasikas on veendunud, et eesistumise edukaks läbiviimiseks on Eestil vaja Euroopa asjade ministrit. "ELi eesistumine on Eesti riigi rahvuvaheline küpsuseksam ja see tuleb sooritada hiilgavalt. Ükski tõeliselt suur projekt Eestis ei ole seni õnnestunud ega õnnestu ka edaspidi ilma poliitilise juhtimise, ilma ministrita. Ükski praeguse aja eesistujariikidest ei ole hakkama saanud ilma euroministrita," rõhutas Maasikas.
Uue valitsuse templit ootab ka eesistumise eelarve, milleks on praegu arvestatud 74 miljonit eurot. Piret Lilleväli sõnul kulub see peamiselt koduste ürituste korraldamiseks. Eesistuja korraldab oma kodus 150-200 üritust.
Neli miljonit eurot on ette nähtud Eesti kultuuriprogrammi läbiviimiseks Brüsselis ja teistes pealinnades.
Praegune eesistuja Läti kulutab kultuuriprogrammile 9 miljonit ja ostis eesistumist silmas pidades Brüsselisse paari aasta eest uue esinduse maja. Kui Läti algne eesistumise eelarve küündis üle 100 miljoni, siis praeguseks on seda kärbitud 60 miljoni euroni. Eesistumisega seotud ametnike arv on lõunanaabritel sama, mida plaanib Eesti.
Pentus-Rosimannus: eesistumise küsimustes kolmikliidus erimeelsust pole
See, kas Eesti saab Euroopa asjade ministri, pole veel teada, ütles välisminister, Reformierakonna aseesimees Keit Pentus-Rosimannus. Täna arutati valitsusliidu moodustamise töögrupis välispoliitikat ja Euroopa Liidu eesistumist. Keit Pentus-Rosimannus ütles, et suuri erimeelsusi kolmikliidul eesistumise küsimustes pole.
"Näiteks Läti, kes praegu on eesistuja, ei ole sellist eraldi Euroala ministrit pidanud vajalikuks luua. Aga on ka teistsuguseid näiteid. Kaalume kindlasti mõlemat varianti Aga kumma kasuks siis Eesti ostsustab, seda on täna natukene vara öelda," ütles välisminister.
Vaja on ka suuremaid ruume ja hooneid, kus toimuksid kohtumised ja saaksid töötada ka näiteks ajakirjanikud. Samuti peavad ruumid ja hooned ka logistiliselt koos toimima. Reformierakonna esimees Taavi Rõivas nimetab Tallinnas Rüütelkonna hoonet ja Tartus Eesti Rahva Muuseumi ning lisab, et otsuseid pole veel langetatud, kuid oluline on kasutada juba olemasolevaid hooneid ja taristut.
Toimetaja: Sven Randlaid