Jaak Aaviksoo kinnitati viimaks TTÜ rektoriks
Täna esimest korda kogunenud juuli keskpaigas nimetatud TTÜ kuratooriumi uus koosseis otsustas kinnitada ametisse eelmise kuratooriumi poolt rektoriks valitud Jaak Aaviksoo. Hääletustulemus oli 8:3.
"Pärast põhjalikku arutelu ja argumenteerimist otsustas TTÜ kuratoorium kinnitada ametisse 22. mail valitud rektor Jaak Aaviksoo," ütles ühehäälselt uue kuratooriumi esimeheks kinnitatud Gunnar Okk. Aaviksoo astub viieks aastaks ametisse 1. septembril.
"Muud võimalust kuratooriumil ei olnud. Enne otsuse tegemist kuratoorium hindas kõigepealt senise protsessi käiku ja enamik liikmeid jõudis seisukohale, et valimiskorda pole rikutud ega ka ühtegi teist õigusakti," täpsustas ta.
Kaheksa poolt- ja kolme vastuhäälega kinnitas kuratoorium seejärel Jaak Aaviksoo ametisse.
"Tehnikaülikool vajab tänasel päeval otsusekindlat juhti, kes saaks aru tehnikaülikooli toimimisest ja kohast tänases Eesti ühiskonnas ning suudaks ellu viia vajadusel radikaalseid muudatusi. Ma olen täiesti kindel, et Jaak Aaviksoo on kindla käega juht, kes saab ülikooli juhtimisega hästi hakkama," kommenteeris Okk.
Gunnar Okk tänasel pressikonverentsil (foto: ERR)
Ligi tunneb kergendust
Haridusminister Jürgen Ligi tunneb kergendust, et Tallinna tehnikaülikooli kuratoorium suutis viimaks Aaviksoo rektorina ametisse nimetada.
"Ma ei saa eitada, et tunnen kergendust, kuigi olen hoidnud neutraalse kõrvalseisja positsiooni. Inetused edukaima kandidaadi aadressil, mis täidavad tänaseni meediat, lihtsalt ei sobi protsessi venitajaks ega võitjaks," kirjutas Ligi sotsiaalmeedias.
"Ja kuigi ka kõige uuesti alustamine võinuks olla valik, ei saa olla nõus, et see olnuks puhas lahendus. Seitse kandidaati olnuks siis ühel või teisel moel märgistatud kui kaotajad ja juhtimiseks sobimatud," lisas ta.
Ligi möönis, et kogu senine protsess pole kaunistanud ülikooli ega seadust, mis teda reguleeris.
"Kogu Eesti kõrgharidussüsteem on vaimu- ja raharessursside piiratuse jaoks liialt laiali valgunud ning vajab tugevaid juhte ja otsuseid, mitte konsensusi madalaima ühisnimetaja järgi, milleks ikka ja jälle kipuvad ühtlane jagamine, suurim ametikohtade arv ja miinimumpalk," märkis minister.
Ligi arvates süstib lootusi see, et kuratoorium surus pärast hääletust omavahel kätt ja lubas ülikooli uuesti liita. "Loodame sedagi, et see ei pärsi otsustusvõimet," lisas ta.
Ametisse kinnitamise saaga
TTÜ eelmine kuratoorium valis Jaak Aaviksoo ülikooli rektoriks 22. mail. Ka toona jagunesid hääled kuratooriumis 8:3.
See hääletustulemus seati aga nelja kuratooriumi liikme poolt kahtluse alla, kes väitsid, et hääletasid Aaviksoo vastu. Tulemus 7:4 poleks Aaviksoo valimiseks olnud piisav.
Seejärel otsustas ülikool rektorivalimise hääletussedelid kohtuekspertiisi saata, kuid tulemuse vaidlustanud neljast kuratooriumi liikmest ei nõustunud kõik sõrmejälgi andma.
Juuni keskpaigas kogunes kuratooriumi valikut arutama TTÜ nõukogu, kel oleks olnud võimalik otsust Aaviksoo valimiseks vetostada.
Vetostamiseks vajamineva 28 poolthääle asemel saadi kokku 25 häält, sest 14 liiget hääletas vetostamise vastu.
Kuna vetostamine ei läinud läbi, kogunes TTÜ kuratoorium 7. juulil rektori ametisse kinnitamiseks. Arutelu katkestati, sest neli kuratooriumi liiget - Sandor Liive, Toomas Luman, Anneli Heinsoo ja Robert Kitt -esitasid haridusministrile tagasiastumisavalduse.
Minister kutsus tagasi ka viienda valitsuse määratud liikme ehk Heiti Hääle.
Uude kuratooriumi koosseisu määras Ligi senistest liikmetest Heinsoo ja Kiti. Kolm uut valitsuse määratud liiget on Väino Kaldoja, Ülo Jaaksoo ning Gunnar Okk.
TTÜ nõukogu on kuratooriumisse valinud Andres Öpiku, Rainer Katteli, Renno Veinthali ja Ardo Kamratovi. Eesti Teaduse Akadeemia on nimetanud kuratooriumi liikmeks Mart Saarma.
Nõukogu pidas Aaviksood nõrgimaks
Tallinna tehnikaülikooli seadus sätestab, et ülikooli nõukogu esitab kuratooriumile seisukoha rektorikandidaatide kohta
Tänane Eesti Päevaleht toob välja, et kevadel koostatud dekaanide hinnangute tabelist nähtub, et Aaviksoo sai seitsmest kategooriast neljas hindeks „nõrk” või „väga nõrk”: kokku teenis Aaviksoo 18 punkti ja jäi sellega alla kõigile oma konkurentidele (Mart Ustav 32 punkti, Jakob Kübarsepp 24 ja Andrus Salupere 19).
Dokument läks seejärel nõukogu majandus-, õppe-, teaduskomisjoni aruteludele ning seal läbi viidud parandustest hoolimata jäi Aaviksoo ka nõukogu hääletusel viimaseks.
Hääletada võidi mitme kandidaadi poolt ja tulemused olid Eesti Päevalehele teadaolevalt järgmised: Kübarsepp 34, Salupere 30, Ustav 27 ja Aaviksoo 23 poolthäält.
21. aprilli kuupäeva külge saanud tabel rändas edasi kuratooriumile, kes nõukogu hääletustulemust ignoreeris ja tõstis siiski esimeseks Jaak Aaviksoo.
Toimetaja: Priit Luts