Nõunik GMO-st: keelata midagi võimatut ei ole väga tark
Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel põhjendas GMO maisi mittekeelamist Eesti poolt sellega, et Eestis ei ole võimalik maisi niikuinii kasvatada. MTÜ Eesti Roheline Liikumine juhatuse liige Mart Kullamaa sõnul on aga küsimus põhimõttes.
Esmaspäeval selgus, et Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, mis ei keelanud geneetiliselt muundatud maisi kasvatamist. "Keelata midagi, mis ei ole hetkel võimalik ei ole väga tark," põhjendas Hanno Zingel Eesti otsust täna hommikul "Terevisioonis".
Zingel selgitas laiemalt, et juba aastal 2010 algas Euroopa Liidu tasandil geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmine, et teha riikidele lihtsamaks olla poolt või olla vastu. "Täna on see jõustunud ja selle raames oli ka võimalik teatud valitud liikide puhul need ilma igasuguse põhjenduseta keelata.
Eesti seda teinud ei ole. Tegemist oli kaheksa geneetiliselt muundatud maisiliigiga, mis Eesti kliimas ei kasva ja mille kasvatamisel puudub ka Eestis perspektiiv," lausus Zingel.
Ta viitas, et ka Soome ja Rootsi ei esitanud taotlust GMO maisi keelustamiseks.
Samas rõhutas Zingel, et kuna Eesti GMO maisi kasvatamist ei keelanud, ei tähenda see on automaatselt lubatud.
Meie lähenemine on võtta iga geneetiliselt muundatud sorti eraldi. Selleks on loodud valitsuse korraldusel keskkonnaministeeriumi juurde laiapõhjaline geenitehnoloogia komisjon, mis kõiki neid taotlusi peab läbi vaatama, analüüsima, riskianalüüsi teostama ja andma oma hinnangu. Sinna on kaasatud nii meie erinevad teadlased, keskkonnaorganisatsioonid, ministeeriumid kui ka tootjad," selgitas Zingel.
Mart Kullamaad selline põhjendus ei veena ja tema sõnul on küsimus põhimõttes. "Me peaksime siin uue Euroopaga solidaarsed olema. Samahästi võiks öelda, et meil on ilm külm, et kliimasoojenemine meid ei mõjuta ja siis me ka selle vastu ka ei pea olema," ütles Kullamaa.
Kullamaa küsis Hanno Zingelilt, kus seda GMO-analüüsi tehakse ja kas Eestis on selleks pädevus või võetakse automaatselt üle tootja hinnang. "Ma usun, et Eesti teadlased on selgelt maailmatasemel ja pädevus meil on. Ja kui ei ole, siis saame me seda kasvõi Euroopa toiduohutusagentuurist," vastas Zingel.
Kullamaa ütles, et selle konkreetse maisiliini turule lubamise protsess on kestnud juba 14 aastat, sest asjas puudub selgus.
Kullamaa sõnul ei saa siiamaani väita, et riskide hindamine ja pikaajalise mõju analüüs oleks tehtud.
Toimetaja: Aleksander Krjukov