Ekseko sulgemine põhjustaks ahelreaktsiooni, mille tõttu kannataksid tuhanded inimesed
Ekseko suurfarmi omanikfirma aktsiaselts Rakvere Farmid seakasvatusdivisjoni direktori Mati Tuvi kinnitas, et nende ettevõte on teinud kõik Aafrika seakatku ennetamiseks ning kui lähiümbruses asuvate väikekasvatajate hooletuse tõttu peaks Ekseko siiski sattuma ohutsooni, siis tähendaks see katastroofi.
"See tähendaks katastroofi umbes 40 protsendile Eesti seakasvatusest, sest täpselt nii palju sigu me toodame," ütles Tuvi ERR-i raadiouudistele antud intervjuus. Tema andmetel sünnib Ekseko farmis ligikaudu 280 000 põrsast, kellest 50 000 kasvatatakse ka seal üles.
"230 000 siga saadetakse edasi teistesse Eesti farmidesse, mida on kokku 25," sõnas Tuvi, kes lisas, et kui kehtestatakse need piirangud, mille kohaselt ei või Ekseko loomi enam eksportida, siis jäävad kõik need farmid tühjaks.
Lisaks sellele peab Tuvi väitel Ekseko piirangute kehtestamisel kiirkorras saatma mitmed tuhanded emised tappamajja.
"Need emised on ju tiined ehk igas emises on omakorda 15 ja rohkem põrsast," rääkis Tuvi. Samuti lisas ta, et hukkamisele peaks saatma ka imik- ja võõrdepõrsad, keda Eksekol pole kuhugile paigutada.
"Kui me peame oma tootmise piirangute tõttu siin lõpetama, siis see ei ole nalja asi, kuna meie süsteemis töötab 200 inimest ning kogu seakasvatusega on seotud söödatööstus, transpordifirmad, ravimifirmad, söödalisandite tootmine ja nii edasi," sõnas Tuvi.
Tema hinnangul tekiks ühe suurfarmi tegevuse piiramisest pikk ahelreaktsioon, mille tõttu kannataksid tuhanded inimesed.
Tuvi ütles "Aktuaalsele kaamerale", et sigade Aafrika katku levikus on oma süü ka maaelupoliitikutel, kes pole nõudnud seafarmide tarastamist ega keelustanud täielikult sigade õues pidamist.
"Võib-olla oleks pidanud eelnevalt juba mõtlema sellele, et metssigade populatsioon niivõrd suur ei oleks. Kindlasti, mida oleks saanud paremini teha, oleks tulnud nõuda väikestelt farmidelt rohkem bioohutusnõuete täitmist," arvas ta.
Kolmanda taudipunkti ümber kehtestatud järelevalvetsooni jääb 12 farmi
Veterinaar- ja toiduameti kinnitusel Eksekole praegu olulisi kitsendusi ei seata, sest farm ei jää 3-kilomeetrisesse ohustatud tsooni.
VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristiani sõnul jääb uuest taudipunktist lähtuvast järelvalvetsooni 12 seapidajat, sealhulgas Ekseko ja veel üks suurem seakasvataja umbes 130 seaga.
VTA esindaja andmetel on ka teised farmid arvestatava suurusega ehk ligikaudu 30 kuni 60 seaga.
Ameti peadirektor Ago Pärtel selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et järelevalve tähendab tõhustatud kontrolli, mis toimus juba varasemalt. "Kuna meil teine tsoon kehtis, siis võeti vähemalt kaks korda aastas vereproovid ja mingisuguseid muid olulisi kitsendusi ei ole," märkis ta.
Peagi muutub tema sõnul aga Euroopa Komisjoni rakendusotsus, millega kehtivad suuremad tsoonid.
Täna kinnituse saanud kolmas haiguskolle asub Viljandi vallas Kibeküla külas. Sealne olukord on Viljandimaa Veterinaarteenistuse kontrolli all.
Haigestunud loomad hukatakse ja viiakse kahjutustamisele aktsiaselts Vireen poolt, kes on spetsialiseerunud hukkunud või hukatud põllumajandusloomade ning lihatööstuste loomsete saaduste kogumisele ning kahjutustamisele.
Toimetaja: Allan Rajavee