Gazprom kavandab Ust-Lugasse LNG-tehast, eksperdid on aga skeptilised
Gazprom tahab ehitada Soome lahe äärde Ust-Luga sadamasse veeldatud maagaasi tehase. Kui tehas valmib, oleks tegu Euroopa suurima transpordikütuse tehasega, kus ei kasutata naftat. Energiaeksperdid näevad projekti ees aga raskendavaid asjaolusid, mis tulenevad asukohast ja Venemaale kehtestatud sanktsioonidest.
Venemaa ei saa enam loota ainult oma nafta- ja gaasitorudele. Laevadega veetav veeldatud maagaas vallutab energiaturgu, ütles Venemaa-ekspert Vladimir Juškin "Aktuaalsele kaamerale".
Tänavu British Petroleumi avaldatud prognoosi kohaselt kasvab vajadus energiakandjate vastu 20 aasta jooksul üle kolmandiku. Sealjuures läheb gaas juhtima nafta ja söe ees. Laevadega veetava gaasi osakaal kasvab juba sel kümnendil 8 protsenti aastas.
"Veetakse veeldatud maagaasi. Seetõttu muutub gaasitoru teisejärguliseks transpordivahendiks suureneva gaasivajaduse rahuldamisel," märkis Juškin.
Energiaturu mitmekesistamise käigus kaasab Euroopa gaasitarnijaid - USA, Kanada, Austraalia, Katar. Ilmuvad uued tarnijad - Aserbaidžaan, Türkmenistan, Iraan. Euroopas on 22 LNG-terminali, kuut ehitatakse. Sellises konkurentsis ei tohi jääda viimaseks.
Energeetikaekspert Andres Mäe tõi välja kaks Gazpromi eesmärki. "Mis võimaluse see Gazpromile annab? Esiteks müüa maagaasi neis Euroopa riikides, kuhu Gazprom praegu torugaasi ei paku - näiteks Hispaanias, Portugalis, aga ka Suurbritannias. Teine aspekt, mis vääriks esiletoomist, on see, et see tehas saab olema tõenäoliselt Euroopa suurim transpordikütuse varustaja, mis ei ole toodetud naftast," selgitas ta.
Kuid Ust-Lugal on ka siseriiklik tähtsus. Venemaa peab tagama Kaliningradi oblasti energiajulgeoleku. Selleks on olemas taasgaasistamise projekt Kaliningradis ja Ust-Luga hakkab täitma Kaliningradi oblasti energiavajadusi," lausus Juškin.
Kuid tehas tuleb kõigepealt valmis ehitada, arvavad mõlemad eksperdid. Esiteks - Ust-Luga faarvaatrit tuleb perioodiliselt süvendada pealetuleva liiva tõttu. Teiseks - Taani väinadest ei mahu läbi suured tankerid. Kolmas ja suurim takistus on aga sanktsioonid, mis muudavad tehasele vajaliku tehnoloogia ostmise Läänest keeruliseks.
"Kõik need kolm asjaolu seoses asukohaga viitavad sellele, et siin on tegu nõrga konkurendiga. Sellised tuntud tarnijad nagu Katar, isegi ameeriklased, kanadalased, austraallased kasutavad hiigellaevu, mis iial ei mahu läbi Taani väinadest. Ja see tähendab, et tulu jääb väiksemaks ja konkurentsivõime on väiksem," arvas Juškin.
"Kuna teine osanik on Gazprombank, mille suhtes on tänu Ukraina kriisile rakendatud sanktsioone, siis on üsna küsitav, kas nad selle raha kokku saavad, mis selle veeldamistehase ehitamiseks vajalik on," lisas Mäe.
Tõenäoliselt ehitatakse tehast mitmes järgus, arvas Andres Mäe. Gazprom on tehase valmimise tähtaega edasi lükanud aasta võrra.
Toimetaja: Laur Viirand