Konverents: majandusarenguks oleks vaja meelitada Eestisse tööjõudu väljas poolt Euroopa Liitu
Majanduse arenguks oleks vajalik mitmekesistada Eesti ettevõtete töökollektiive erinevatest riikidest pärit inimestega, kuid oskustööliste ränne mujalt Eestisse on endiselt pigem keeruline, tõdeti Tallinnas toimunud rändekonverentsil.
Euroopa Liidu riikide kodanike Eestis tööle asumine on küll formaalselt lihtne, kuid seda soodustavate inglisekeelsete e-teenuste välja arendamine on täna siiski veel lapsekingades. Väljaspoolt Euroopa Liitu sisserändajate osas oleme majandusprofessor Rainer Katteli hinnangul aga endiselt liiga paranoilised.
Tallinna Tehnikaülikooli majandusprofessor Rainer Katteli sõnul on tekkinud paradoksaalne olukord, kus me tahame kangesti arendada eksporti Euroopa Liidu välistesse riikidesse, aga sama ei ole Eesti tööturg avatud nendele inimestele, kes tahaksid sealt tulla siia tööle.
Katteli arvates annaks kolmandates riikides siia tulev tööjõud anda positiivse efekti Eesti majandusele. "Me oleme majandusena väga avatud, aga me ei ole just selle rände osas väga avatud, eriti väljaspool Euroopa rännet," arvas Kattel, kes lisas, et kui soovime suurendada eksporti Euroopa Liidu välistesse riikidesse, siis peab nende riikide inimesi ka siin töötama.
"Eesti rändepoliitika tendents liigub selles suunas, et riik mitte ainult ei kontrolli sisserännet vaid ka juhib seda, ehk tellib neid, keda ise tahab sisse lasta," märkis Kattel, "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.
Tema hinnangul peaksime suunatud rändepoliitika puhul peaksime ka rohkem analüüsima, keda siis meil vaja on.
Balti Uuringute Insituudi juhatuse liikme Kristina Kallase sõnul on Eestil küll üldine tööjõu vajaduse prognoos olemas aga meil ei ole täpselt teada, millestesse tööstussektoritesse või majandussektoritesse meil vaja on.
Kuigi möödunud aastal väljaränne Eestist pigem vähenes ning sisserännanute seas olid pooled Eestisse tagasitulnud kaasmaalsed, seisame endiselt fakti ees, et üle lahe Soomes elab püsivalt 50 tuhat ning ajutiselt ligi 30 tuhat eestlast,
Soome Tööhõive- ja Majandusministeeriumi kompententsikeskuse juht Annika Forsanderi arvates saavad eestlased Soomes isegi paremini hakkama kui tagasi rännanud soomalsed. "Eestlased on väga töökad ja ma usun, et Soome võidab sellest palju," ütles Forsander, kes tunnistas, et Eesti tervisesüsteemile on lahkunud õed ja arstid probleemiks.
Toimetaja: Allan Rajavee