Josing: hindade tõus on käibemaksusoodustuse kaotamise korral paratamatu
Turismiettevõtted on jätkuvalt mures majutusasutuste käibemaksusoodustuste kaotamise plaani pärast, samas pole praegu veel kindel, kuidas valitsus maksutõstmise plaaniga edasi läheb. Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul ei suudaks ettevõtted kogu maksutõusu ise kinni maksta.
Alates 1997. aastast Türi lähedal asuvat Veskisilla hotellikompleksi vedanud Indrek Mardo sõnul on hind väga tundlik teema ning isegi mõneeurone kallinemine muudaks äriajamise raskemaks, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Kuna ikkagi nimetame ennast ääremaaks ja noored on siit linnast lahkunud ja talvisel perioodil ei ole siia üldse kellelgi asja. Enamjaolt me majutame firmade töötajaid ja ka firmadel on nii, et kui neil läheb hästi, siis nad tulevad meile, kui läheb halvemini, siis otsitakse odavaid üürikortereid," selgitas Mardo.
Albu vallas tegutseva Kallisaba puhkemaja omanik Vello Vaher kinnitas samuti, et kliendid jälgivad hindu tähelepanelikult. Samas kinnitasid mõlemad ettevõtted, et töö läheks edasi ka siis, kui alates 2017. aastast tuleks 9 protsendi asemel maksta 20 protsenti käibemaksu.
Vello Vaher ennustab, et mõned ettevõtjad võivad valida maksudest maksmisest kõrvalehiilimise tee. Kuna Kallisaba peamine konkurent on omavalitsuse firma, siis Vaher ise ebaausat konkurentsi ei karda, kuid samas leiab ta, et mitmed teised ettevõtted võib see panna raskesse olukorda.
"Paljud juba loobuvad sellepärast, et ei ole nõus hinnatõusuga. Paljud loobuvad võib-olla ametlikust maksmisest, sest nad on kuulnud, et hind läheb väga kalliks. Pole arvutanud. Siis hakkab tekkima mustalt maksmise surve ja sellel firmal kes tahab seal seltskonnas jääda ausaks, on kaks varianti - kas minna pankrotti või minna huntide ulgumisega kaasa ehk minna mustalt maksmisele," arutles Vaher.
Maksutõusu plaani teravalt kritiseerinud hotellid ja turismifirmad on viidanud, et selle mõju oleks laiaulatuslik - nimelt moodustab turism olulise osa meie majandusest ning annab tööd kümnetele tuhandetele inimestele.
Samas konkureerib Eesti turistide tähelepanu nimel teiste riikidega ning vaid üksikud Euroopa Liidu riigid pole hotellidele soodusmaksumäära kehtestanud.
Tallinki hotellijuht Taavi Tiivel leiab, et konkurentsiolukord ei luba maksutõusu täielikult hindadesse üle kanda.
"Täiesti selgelt - tõenäoliselt mitte ainult Tallink ja täiesti selgelt ka teised majutusasutused - see võimalik hinnatõus, mida ettevõtted on sunnitud tegema, ei realiseeru. Lihtsalt turg ei kannata välja sellist hüppelist hinnatõusu. Kliendid on hinnatundlikud," rääkis Tiivel.
"Kui me ei tõsta nii palju hinda, siis me peame selle kulu sisuliselt sisse võtma ja see tähendab meile tõenäoliselt mitme muidu planeeritud tegevuste ärajätmist," lisas ta.
Konjunktuuriinstituut uuris hiljuti hotellide käest, mida maksutõus neile tähendaks. Instituudi juhi Marje Josingu sõnul on siiski paramatu, et ka hinnad kerkivad.
"Kogu tõusu, mis tuleb läbi selle maksutõusu, ei ole võimalik majutusasutustel endal oma kasumist ära kanda. Kui me vaatame, et riik loodab sealt saada ligi 20 miljonit eurot aastas, siis see on enam-vähem suurusjärk, mis on majutusasutuste kasum. Nii et me ei saa loota, et kogu sektori kasum läheb riigi maksudeks ja ettevõtted ise jäävad investeerimisvõimaluseta," rääkis Josing.
Valitsus kaalub maksutõusu leevendamist
Peaminister Taavi Rõivas on toonitanud, et mõneeurone hinnatõus ei peletaks turiste Eestist. Samas kaalub valitsus siiski maksutõusu plaani leevendamist.
Kui esialgu käis valitsus välja plaani, et 2017. aastast soodustus kaob, siis praegu on laual ka kaubandus-tööstuskoja kompromissettepanek. Selle järgi ei kerkiks hotellide käibemaks korraga, vaid sammhaaval 5-6 aasta jooksul. Näiteks 2017. aastast 9 protsendilt 11 protsendile, järgmisel aastal 11 protsendilt 13-le ja nii edasi. Seejuures vaadataks iga aasta järel üle, kas maksutõusu jätkamine oleks õige.
"Tegelikult on ju räägitud ka sellest, et kui Eesti tõstab käibemaksu, siis tõenäoliselt tõstavad ka näiteks Läti ja Leedu. Kui see ei peaks nii realiseeruma ja meie majutusettevõtete majanduslik seis muutub halvemaks ning turiste tuleb Eestisse vähem ja nende kulutused Eestis ei kasva, vaid kahanevad, siis ilmselgelt tuleks selline samm ka üle vaadata ja võimalusel ära jätta," selgitas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Ka rahandusminister Sven Sester toonitab, et naabrite otsustel tuleb silm peal hoida.
"Riskid on selgelt üleval. Eesti on täna oma madaldatud käibemaksumääraga muidugi madalam kui kõik meie lähiriigid. Soome, Leedu, Läti, Rootsi - kõikidel on ka madaldatud käibemaks, aga kõrgem kui Eesti positsioon," märkis Sester.
Turismifirmade liit on rõhutanud, et järk-järguline maksutõus ei oleks lahendus. Rõivas peab seda aga tõsiseks leevenduseks.
"Võime olla kindlad, et siis ei ole mingit kartustki, et turistide arv selle mõjul väheneb. Kui näiteks kaks protsenti maksumäär aastas peaks kasvama, siis see on väiksem mõju, kui üldine elukalliduse kasv ja sel juhul ei ole kindlasti põhjust karta, et turistid tulemata jätavad. Siis on see mõju täiesti ebatõenäoline," ütles Rõivas.
Arutelu selle üle, kuidas maksusoodustuse kaotamise plaaniga edasi minna, jätkub järgmisel nädalal.
Toimetaja: Merili Nael