Erik Terk: "hea kriis" lasti siiski raisku
Kui hiljutise majanduskriisi ajal kõlas poliitikute suust ütlus, et head kriisi ei tohi raisku lasta, siis tegelikult ei suudetud majandusstruktuuri piisavalt muuta, leiab tänavuse inimarengu aruande üks autoritest Erik Terk.
Tallinna ülikooli tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professor Erik Terk märkis aruande tutvustamisel, et inimeste heaolu ei ole tõusnud nii palju, kui eeldati 2005. aastal riigikogus heakskiidu saanud strateegias "Säästev Eesti 21".
"Lühidalt öeldes on meil vanad probleemid ja disproportsioonid alles. Eesti on pärast kriisi liiga samasugune. Oleme öendud, et head kriisi ei tohi raisku lasta. Aga majandus ei restruktureerunud nii palju ümber, kui loodeti või arvati," märkis Terk.
Teadlane ütles, et Eesti ei ole suutnud oma teaduse arengut ümber pöörata innovatsiooniks ettevõtetes.
"Teadus rahvusvahelistub, aga see kõik ei jookse piisavalt ettevõtlusse. Ettevõtlus ei paku keerulisi ja rahvusvahelises mastaabis võitlusvõimelist toodangut," sõnas Terk.
Kui mõnda aega võis rääkida Eesti majanduse kiirest kasvust ja ka kiirest konvergentsist EL-i nn vanade liikmesriikide majandustega, mille tulemusena vahe SKP elaniku kohta Eesti ja rikkamate maade vahel jõudsalt
vähenes, siis järsk majanduslangus muutis olukorda.
Tervikuna saab aruande autorite sõnul rääkida aastatest 2008–2012 kui perioodist, mil majanduslikku konvergentsi ei toimunud.
Aruanne möönab, et praeguseks on majandus stabiliseerunud, kuid majanduskasv madalavõitu. Ehkki ELi riikidega võrreldes SKP per capita 80% saavutamist aastaks 2030 ei saa praegugi pidada ebarealistlikuks, eeldab see majanduse arengumudeli tõsist muutust.
Arvestada tuleb ka sellega, et kui Eesti majandus SKP per capita’s mõõdetuna peaks lähemas tulevikus jõudma tasandile 75% ELi omast, siis väheneb ELi tugifondide panus Eestile ning meie edasine majanduse ja heaolu
kasv peavad praegusest enam tuginema meie endi jõupingutustele.
Kokkuvõttes märgibki aruanne, et Eestis on heaolu toetavad ja nõrgendavad tegurid jäänud aastatega jämedates joontes samaks.
Põhimured on jätkuvalt sissetulekute ja tarbimisvõime mahajäämus ELi keskmisest ning selle tundlikkus majanduse tsükli suhtes.
Majanduse arengumudelitega tegelevate alapeatükkide autorid soovitavad orienteeruda sellisele arengustrateegiale, mille puhul edu eelduseks ei peeta niivõrd ärikeskkonna odavdamist ja lihtsustamist, vaid pigem just inim- ja sotsiaalse kapitali kvaliteedi parandamist, innovatsiooni ja loovuse eelduste loomist.
Toimetaja: Priit Luts