Koppel: kreeklased teevad valiku euro või "puuraha" vahel
Kreeka valik pühapäevasel referendumil on halva ja väga halva vahel ning neist viimane tähendaks väärtusetu puuraha peale üleminekut, selgitas SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Ta tuletas intervjuus Vikerraadiole meelde, et de facto on Kreeka olnud maksesuutmatu juba pikka aega.
"Ilma selleta, et Troika [Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon ja Rahvusvaheline Valuutafond] talle abiks on olnud ja Euroopa Keskpank võlaturul laiemalt osaleb, poleks Kreekas sellist elu, nagu seal praegu on," märkis Koppel.
Eelseisva referendumi küsimus taandubki analüütiku sõnul sellele, kas kreeklane soovib oma deposiidile uuesti juurde pääseda ja et see hoius oleks euro vääringus.
"Või seista silmitsi olukorraga, et deposiit on mingisuguseks huvitavaks puurahaks keeratud, mille ostujõud on dramaatiliselt väiksem kui senisel deposiidil," selgitas Koppel.
Häid valikuid referendumi mõistes pole: valitakse kas karmi Troika poolt ettekirjutatud pensionide langetamise ja maksutõusude vahel või siis mõnda aega kestva totaalse kaose vahel, kus võetaksegi kasutusele puuraha.
Koppeli sõnul taanduks teise variandi puhul asi küsimusele, kui kaua suudaks võimul olla Alexis Tsiprase juhitud valitsus, kes on inimeste palgad ja hoiused väärtusetuks pööranud.
Koppel selgitas, et kõigepealt läheks pangad pankrotti ja riigil tekivad kohustused seoses pankade hoiuste garanteerimisega.
"Kiiresti on otsas eurod, millega deposiite välja maksta. Kiiresti on otsas raha, millega palkasid ja pensione välja maksta. Ning siis on vaja kasutusele võtta see nn puuraha," illustreeris ta.
Jah-sõna referendumil tähendaks praeguse situatsiooni jätkumist ehk Kreeka jaoks valusate struktuursete reformide elluviimist.
"See paraku tähendab ka seda, et kui väga pikka aega on võlgu elatud ja see on kaasa toonud hälbed majanduses, siis on see ebameeldiv kohanemine. Tähendab elustandardi alanemist. Igatpidi ebameeldiv," ütles Koppel.
Laiemalt tasub Koppeli sõnul vaadata situatsiooni läbi poliitilise prisma. Ta tuletas meelde, et ka Ühendriikides on tihti küsimuse all, kas võlalimiiti tõstetakse või mitte. Teisisõnu, see on ajutine poliitiline patiseis, millele on vähe lahendusi.
"Tõenäolisem on, et kes iganes järgmisena võimule saab, on nii IMF või EL-i suhtes selgelt paindlikematel seisukohtade. Alternatiiv on lihtsalt nii ebameeldiv," prognoosis Koppel praeguse Kreeka võimu kukkumist.
Kreeka suur võlg jääb problemaatiliseks pikemaks ajaks. "Võlg iseeneset ei kao ära, tema hinnatav väärtus lihtsalt langeb vastavalt sellele, kui suur on tõenäosus, et kokkulepetest kinni peetakse. Koorem jääb mingis ulatuses ikkagi üles," märkis analüütik.
Kõik kommentaatorid, kes Kreeka olukorda vaatavad, ei saa Koppeli sõnul aru olulisest asjaolust: rahatrükil Euroopa Keskpanga kontekstis puudub teoreetiline ülempiir.
Kui praegu "trükitakse" 160 miljonit eurot kuus, siis alati on variant teha suuremad ostud lühema perioodi jooksul ning ka programmi mahtu ühelt triljonilt eurolt kasvatada.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi on öelnud, et euro päästmiseks ollakse valmis tegema mida iganes. Koppeli sõnul tuleb rõhk panna just sõnapaarile "mida iganes".
Toimetaja: Priit Luts