Hansson: Eesti jäi teadlikult "tasuta" lõunast kõrvale
Eesti majanduse kui terviku jaoks olnuks uute investeeringute rahastamine riigivõlakirjadega ilmselt ebaefektiivne ja kahjulik ka siis, kui projektid on head, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.
Keskpanga 2014. aasta aruande esitlemisel riigikogu ees kommenteeris Hansson keskpankade poolse võlakirjade ostudega ja kaasneva intressilangusega levinud uskumusi või suisa veendumusi, et tegu on tasuta lõunaga ja Eesti on sellest ilma jäänud, kuna Eesti riik ei anna välja võlakirju.
"Me teame kõik, et tasuta lõunaid ei ole olemas. Isegi kui keskpank ostaks neljandiku valitsuse võlakirjadest, siis ikkagi on tegu võlaga, mis tuleb tagasi maksta," märkis keskpankur.
Hanssoni hinnangul võib investeeringute rahastamine riigivõlakirjadega olla ebaefektiivne ja kahjulik isegi siis, kui projektid on head.
Ta selgitas, et praeguse väikese tööpuuduse ja kiire palgatõusu juures läheks suur osa riigivõlakirjade emiteerimise kaudu saadud lisarahast "kaotsi", sest taristuprojektide elluviimise eest tuleb maksta varasemast märksa rohkem.
"Lisaks tekitaks ajutise iseloomuga suured riigi ehitusprojektid Eestis majandus- ja sotsiaalseid probleeme, sest pärast suurte projektide lõppemist jääks märgatav osa teistest sektoritest ülesostetud töötajaid rakenduseta," lausus ta.
Hanssoni sõnul tuleb aru saada, et Eesti saab kasu euroala keskpankade poolsest võlakirjade ostudest. Finantsturud toimivad ühendatud anumate printsiibil – kui kuskil piirkonnas muutuvad intressid soodsamaks, siis see mõju kandub üle ka mujale.
Euroalal alanenud intressid tähendavad, et Eesti ettevõtjad ja majapidamised saavad soodsamalt laenu, samuti saab vajadusel soodsamat laenu ka Eesti riik.
"Kui soodsamate rahastamistingimuste toel kogub hoogu Euroopa majandus, siis sellest võidavad ka Eesti eksportivad ettevõtted. Ja see on see eesmärk, millele on suunatud ka võlakirjade ostuprogramm," lisas Hansson.
Toimetaja: Priit Luts