ERR Riias: idapartnerluse tippkohtumine tõi Ukraina ja Gruusia viisavabadusele palju lähemale
Riias lõppenud idapartnerluse tippkohtumisel võeti vastu kolmekümnest punktist koosnev deklaratsioon, kus toetatakse iga riigi suveräänsust ja kutsutakse täitma Minski leppeid. Ukraina ja Gruusia saavad viisavabaduse Euroopa Liiduga, kui täidavad aasta lõpuks selleks vajalikud tingimused.
13-leheküljelist dokumenti võib pigem võtta kui politiilist toetust, mitte niivõrd konkreetset tegevuskava. Aga siiski - Gruusia ja Ukraina tõenäolielt tuleval aastal viisavabaduse saavad, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ukraina president Petro Porošenko peab viisavabadust nüüd pigem tehniliseks, mitte enam politiiliseks küsimuseks. Euroopa Liit ja Ukraina sõlmisid tippkohtumise ajal ka ligi kahe miljardi euro suuruse laenuleppe, mis peaks aitama Ukrainal reforme läbi viia. 1.jaanuarist jõustub Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline vabakaubalepe.
"Mul on heameel, et kõik tippkohtumise debatid näitasid Euroopa Liidu ühtsust ja toetust Ukrainale," ütles Porošenko.
Peaminister Taavi Rõivas rõhutas, et nii nagu kõigil riikidel, kes on saanud Euroopa Liidu liikmeks, nii peab ka idapartnereil olema kodutöö tehtud ja vajalikud kriteeriumid täidetud.
"Seda ei vaidlusta keegi - ei idapartnerid ise ega ka Euroopa Liit. Aga tähtis on see, et kui kriteeriumid saavad täidetud, ei hakata otsima mingeid poliitilisi või subjektiivseid ettekäändeid, miks ikkagi mitte vastu võtta," ütles Rõivas.
Kuigi kuuest idapartnerluse riigist kolm - Moldova, Gruusia ja Ukraina - on assotsioonileppe sõlminud ja ülejäänud kolm Valgevene, Armeenia ja eriti Aserbaidžaan - näivad Euroopa Liidu hoiakuist ja majandusstandardeist üsna kaugel, kinnitasid täna kõik osapooled idapartnerluse vajalikkust.
Moldova, Gruusia ja Ukraina kodanikuühendused on teinud ettepaneku võtta need kolm riiki vastu Euroopa Liitu. Selleks aga praegu valmisolekut pole ja lubadusi ei anta.
"Keegi pole lubanud, et idapartnerlus tähendab automaatselt ka teed Euroopa Liidu liikmeks," ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.
Läti peaminister Laimdota Straujuma märkis, et deklaratsioonis räägitakse koostööst - majanduses, inimestevahelistes suhetes, taristu arendamisel. "Deklaratsioon pole kellegi vastu," rõhutas ta.
Maailm on eelmisest idapartnerluse tippkohtumisest Vilniuses muutunud palju, kuid 2009. aastal algatatud idapartnerluse põhimõtted on endiselt jõus ja olulised, kinnitati tippkohtumisel.
Toimetaja: Sven Randlaid