Idapartnerluse tippkohtumine näitas EL-i ja kolme partneri vahel suuri erimeelsusi
Läti suurim eesmärk kuu aja pärast lõppeval Euroopa Liidu eesistumisajal on aidata oma kogemustega kaasa Euroopa ja idapartnerite koostööle. Idapartnerluse tippkohtumine aga näitas, et poolte riikidega kuuest - Valgevene, Aserbaidžaani ja Armeeniaga - on päevapoliitilised erimeelsused ikkagi suured.
Idapartnereid huvitab peamiselt viisavabadus Euroopa Liiduga, Läänes aga oodatakse neilt pigem rohkem demokraatiat ja nüüdisaegsemat majanduskeskkonda, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Lätis on eesistumisaja lõpul hakatud järjest enam küsima, mis kasu on sellest kohapeal olnud ja milline on siit edastatav Läti või siis kõigi Balti riikide sõnum. Ja palju see pool aastat lätlastele maksma läheb.
Kohati tundub, et rahvas teiselpool traataedu talub piiranguid ja ummikuid ja elab justkui oma elu, samal ajal, kui uues rahvusraamatukogus vahetuvad ühed kõrged delegatsioonid teistega.
Läti peaminister Laimdota Straujuma leiab, et võit on juba see, kui keerulisel ajal erinevalt mõtlevad osapooled ühe laua taga kohtuvad. Idapartnerluse tippkohtumise deklaratsioonis on Krimmi ja Sevastoopoli annekteerimise hukkamõist. Kuid - seal on öeldud, et selle taga on Euroopa Liit.
Mõne idapartneri vastuseis päevapoliitilistele hinnangutele võinuks lõppdokumendi vastuvõtmise üldse nurjata. Idapartnerid soovivad kiiremini viisavabadust, kuid reformidega oma kodumaal ei kiirusta.
"Tippkohtumise deklaratsioon on suur kompromiss. Kuid mina olen rahul. Kui Euroopa Komisjon kiidab Ukraina ja Gruusia ettevalmistused heaks, saavad need riigid järgmisel aastal viisavabaduse Euroopa Liiduga," sõnas Läti peaminister Laimdota Straujuma.
Siiski on erinevused Ukraina, Gruusia ja Moldova ning Valgevene, Aserbaidžaani ja Armeenia suhtumistes Euroopa Liidu väärtustesse nii suured, et tekib küsimus, kas idapartnerlus ei peaks mitte kaheks jagunema. Selline mõte välistati kiiresti. Leiti, et ka Armeeniaga võiks viisavabaduse päevakorda võtta.
"Väga oluline on, et saaks natuke rohkem selgust, milliseks kujunevad Euroopa Liidu ja Armeenia, Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani, Euroopa Liidu ja Valgevene vahelised suhted, sest seal on väga palju küsimärke," märkis Eesti idapartnerluse keskuse juhataja Marge Mardisalu-Kahar.
"Kindel on, et Aserbaidžaan on huvitatud koostööst Euroopa Liiduga. Selles pole mingit kahtlust. See oli president Alijevi kõige kindlam sõnum," lausus Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.
Läti eesistumine on ajal, kui paljud suured projektid on teoksil, kuid pooleli, ja võtavad aega. Seetõttu võib jääda mulje, et Läti ei saa nii väga raporteerida konkreetseist tulemustest. Ehk saab seda oma eesistumisajal teha Eesti.
"Väikesed riigid peavad hoidma eesistumistel kõrgeid ambitsioone. See on unikaalne võimalus olla kogu Euroopa tähelepanu fookuses. Täna võime kindlasti öelda Leedu eesistumise kohta, et see oli mitmes mõttes väga edukas. Läti eesistumise kokkuvõtete tegemise aeg on veel ees," ütles peaminister Taavi Rõivas.
Järgmine idapartnerluse tippkohtumine on 2017. aastal.
Toimetaja: LIis Velsker